Kes on toitumisnõustaja ja mida teeb toitumisterapeut? Jaga

Üha rohkem inimesi on kimpus erinevate tervisemuredega nagu kõrge vererõhk, väsimus või liigesvalud. Kas teadsid, et kõik need võivad olla seotud toitumisega? Milliste tervisemurede puhul pöörduda toitumisnõustaja poole ning milliste puhul on vaja juba toitumisterapeudi abi? Kuidas toitumise muutmise kaudu oma tervist parandada, haigusi ennetada ja isegi ravida, selgitab Confido Meditsiinikeskuse toitumisterapeut Artur Minenko.

Erinevaid toitumisnõustamise teenuseid on viimastel aastatel turule tulnud nagu seeni pärast vihma. Kuidas siis teada, mis on nende erisus ja millise murega kelle juurde pöörduda?

„Toitumisnõustaja nõustab kliente tõenduspõhiste toitumis- ja liikumissoovituste põhjal, et hoida ja edendada tervist. Ta võib koostada toitumisplaane ja anda nõu füüsilise aktiivsuse osas. Toitumisterapeut aga tegeleb terviseprobleemide põhjustega, korrigeerib toitumise abil ainevahetuslikke muutusi kehas ning määrab haiguspuhuseid dieete," selgitas Minenko.

Seega toitumisterapeut oskab lisaks tavapärasele toitumisnõustamisele anda nõu ka terviseprobleemidega kliendile, et vältida haiguse süvenemist ja suurendada krooniliste haigusseisundite korral heaolutunnet. Samuti et tagada parim võimalik terviseseisund lapseootel naistele või tipptasemel sportlastele.

„Väga levinud probleem on ülekaal või rasvumine ja sellega kaasnevad hädad nagu kõrgvererõhktõbi, kõrge vere kolesteroolitase, samuti neerude ja liigeste probleemid. Lisaks töötan sportlastega, et nende toitumise abil sooritusvõimet parandada ja taastumist kiirendada. Minu lemmikosa tööst on aga naistega, kes on lapseootel või kes soovivad rasestuda – see on midagi väga ilusat ja südantsoojendavat, kui saan aidata kellelgi oma toitumise korrigeerimise kaudu uue elu ilmale tuua!" ütles toitumisterapeut.

Iga inimene vajab individuaalset lähenemist, valmis šabloonidest abi ei ole

Toitumisterapeudi esmakonsultatsioonil keskendutakse eeskätt probleemide selgitamisele ning senise elustiili- ja toitumisharjumuste kaardistamisele. Vajadusel soovitab toitumisterapeut analüüse, mille alusel saab koostada tervist toetava toitumiskava. Minenko lähenemine igale patsiendile on individuaalne. „Analüüsid ja testid on minu töös äärmiselt olulised, et saada aru, millest probleem päriselt tingitud on. Inimesed on erinevad - mõnele ei sobi nisu, teisele laktoos, kolmandal aga selgub vereanalüüsist hoopis mõne aine puudus," rääkis Minenko.

Tänapäevaste testimisvõimaluste juures saab jälile jõuda isegi sellele, kui inimese soolestiku mikrobioom on tasakaalust väljas. „Mikrobioom on soolestikus olevate mikroorganismide kooslus, mis mõjutab nii tervist, isu, kehakaalu kui ka meeleolu. Hea tervise tagamiseks ja soovitud kehakaalu saavutamiseks on oluline mitmekesine mikrobioomi kooslus, mille aluseks on õige toitumine. Soolestiku mikrobioomi tasakaalutus võib aga kaasa tuua seedeprobleeme ja isegi erinevaid haigusi või allergiaid," kommenteeris toitumisterapeut.

Vastavalt analüüside tulemustel annab toitumisterapeut patsiendile soovitusi ja koostab isikliku toitumiskava. Sageli on vajalik konsulteerida ka arstidega. „Inimest tuleb vaadata tervikuna - tihti on inimesel mitmeid erinevaid muresid, mis on üksteisega seotud. Seetõttu teen tihedat koostööd teiste erialade arstidega. Näiteks kui patsiendil on hormonaalsüsteemi häired, tuleb tema raviplaan kooskõlastada ka endokrinoloogiga. Palju on koostööd ka naistearstidega," rääkis Minenko.

Lihtsalt moepärast erinevate dieetidega toitumisterapeut kaasa minna ei soovita. „Näiteks gluteeni- või laktoosivaba dieet on asjakohane siis, kui analüüsid näitavad vastava aine talumatust. Samuti võivad paastupäevad teinekord kasulikud olla, kuid neid võiks teha spetsialisti järelvalve all. Mõnikord soovitan paastupäeva ülekaalulistele patsientidele, kelle kaal seisma on jäänud. See aga ei tähenda täielikku nälgimist, vaid näiteks ainult salatite, keefiri või puuviljade tarbimist. See aitab kehal süsteemi „restartida", et kaalulangus jälle käima läheks," kommenteeris toitumisterapeut.

Ka erinevate haiguste puhul ei tähenda ravidieedi jälgimine, et inimene peaks kannatama nälga. „Õpetan inimesi tegema paremaid valikuid, millega saab tervis hoitud ja kõht täis. Kui inimene on harjunud tarbima magusaid jooke ega taha neist loobuda, saab talle soovitada jookide magustamist steviaga, mis annab joogile maitse, kuid ei anna lisakaloreid. Võttes arvesse inimese harjumusi ja eelistusi, saab teha palju selliseid väikeseid muudatusi, mis kokku toovad olulise tervisekasu," ütles Minenko.

Liikumine, puhkus, toitumine – igaühel neist on oma roll

Lisaks toitumisele mängivad kehakaalu regulatsioonis ning üldise terviseseisundi hoidmisel ja parandamisel rolli ka füüsiline aktiivsus ja puhkus. „Liikumine on tervise jaoks loomulikult oluline, kuid ainult sellest ei piisa. Kui toitumine on paigast ära, siis võib ilma tulemusi saavutamata surmani treenida," arvas Minenko.

Küll aga võib kehakaalu langetamist takistada liiga vähene puhkeaeg. „Paljud inimesed eelistavad süüa suure õhtusöögi hilja õhtul ega jäta enne magamaminekut piisavalt aega, et toit saaks seeditud ning veresuhkur jõuaks stabiliseeruda. Levinud on ka maiustuste söömine õhtul. See aga mõjutab otseselt meie und. Uni omakorda on kehakaalu regulatsioonis äärmiselt oluline - rasvapõletushormoonid hakkavad tööle hilisõhtul ning aitavad meil öösel rasva põletada. Seetõttu on äärmiselt oluline, et uni oleks piisavalt pikk ning magama minekule eelnev söögikord ei toimuks liiga hilja," kommenteeris Minenko.

Toitumisterapeudi töös on olnud ka patsiente, kes on kehakaalu langetamisega saanud lahti näiteks uneapnoest. „Ülekaalu vähendamine parandab paljusid tervisenäitajaid ja inimese enesetunne muutub paremaks. Ta saab paremini välja puhata, tal on kergem liikuda ja see omakorda annab tervisele mitmeid lisakasusid," rääkis Minenko.

Muudatusi toitumises soovitab terapeut teha läbimõeldult ja kiirustamata. „Kui eesmärk on kaalulangus, siis see peaks toimuma rahulikus tempos, kuna muidu on oht, et kiiresti kaotatud kilod tulevad veelgi kiiremini tagasi. Ka tervise parandamine ei toimu üleöö ja tulemuste nägemiseks on oluline juurutada tervislikud harjumused, mida inimene suudab pika aja jooksul säilitada," juhendas Minenko.