Perearsti vastuvõtule pääsemise kiirus sõltub olukorrast ja vajadusest. Tehisaru juturobotid pakuvad kohest vastust. Aga kas neid saab usaldada?
Võimalik olukord: esmaspäeva hommikul algab kõhuvalu. Perearsti vastuvõtule võib saada mõne päeva pärast, kiirabi kutsuda tundub hetkel ebavajalik. Kiireloomulise abi vajaduse hindamiseks saab pöörduda ka erakorralise meditsiini osakonda või küsida nõu perearsti infotelefonilt. Samal ajal võib tekkida ebakindlus: kas oodata, pöörduda kohe või piisab kodusest jälgimisest? Nii avab üha rohkem inimesi telefoni ja küsib ChatGPT-lt või mõnelt muult juturobotilt: „Mis mul viga on?“
See on täiesti mõistetav. Uuringud näitavad, et tervishoiutöötajad ise on hinnanud juturoboti vastuseid patsientide küsimustele peaaegu kümme korda empaatilisemaks kui kolleegide vastuseid vastuvõtukabinetis (1). Juturobot suudab anda tasakaaluka vastuse kiiresti, aga kiirustamata. Kuid samad uuringud ei vasta küsimusele, mis tegelikult loeb: kas roboti vastus on ka õige.
Enne kui juturobotilt küsida, tasub teada nelja olulist asja
- Tehisaru on hea andmetöötleja, aga vastus sõltub täielikult sellest, mida talle kirjutada. Kui kirjutada ebatäpselt või jätta ütlemata oluline detail, siis saab ka ebatäpse vastuse.
- Robotil puudub ligipääs teie haigusloole ja varasematele uuringutulemustele. Ta ei tea teie kroonilisi haigusi, allergiaid ega ravimeid. Arst saab teha otsuseid patsiendi terviseloo põhjal, juturobot tugineb ainult sellele, mida kasutaja parasjagu kirjeldab.
- Robot ei saa panna diagnoosi ega määrata ravi. See ei ole tehniline piirang, vaid on meditsiiniline ja juriidiline fakt. Diagnoosimiseks on vaja inimest, kes teid näeb, kuulab ja vastutab.
- Vestlus juturobotiga ei pruugi jääda konfidentsiaalseks. Osade juturobotite puhul võidakse vestlusi kasutada süsteemi arendamiseks, mis tähendab, et enne isiklike terviseandmete jagamist tasub tutvuda kasutustingimustega.
Millal juturobot tegelikult aitab?
Juturobotid on üllatavalt head üldise terviseinfo andmisel. Kui soovite teada, mis on diabeet, kuidas toimib antibiootikum või mida tähendab kõrge kolesteroolitase, siis nendele küsimustele saate tõenäoliselt täpse ja arusaadava vastuse. Selliste üldiste küsimuste puhul on uuringutes vastuste täpsus olnud 85–90% (2).
Samuti sobivad juturobotid hästi sümptomite esmaseks hindamiseks. Kas see kõhuvalu võib olla midagi murettekitavat või pigem mitte? Kas see lööve vajab arstivisiiti? Siin ei anna robot diagnoosi, vaid võib aidata paremini mõista, millal tasub kaaluda arstile pöördumist. See on väärtuslik abi siis, kui ootamine tundub ohutu, aga soovite lihtsalt kinnitust.
Kroonilise haiguse põdejatele – diabeetikutele, hüpertoonikutele, astmaatikutele – pakuvad juturobotid head igapäevast tuge: kuidas mõõta veresuhkrut, mida tähendab see näit, mida süüa enne analüüsi. Selliste rutiinsete küsimuste puhul saab robotile üsna kindlalt loota (3).
Millised juturobotid on paremad?
Kõik juturobotid ei ole võrdsed. Suurim senine võrdlusuuring, mis hõlmas 168 uuringut ja üle 35 000 küsimust, reastas platvorme nn SUCRA-skoori järgi (4). SUCRA on statistiline mõõdik, mis näitab protsentides, kui suure tõenäosusega on üks platvorm teistest täpsem – 100% tähendaks absoluutset paremust, 0% absoluutset halvemust. ChatGPT-4o saavutas suurima SUCRA-väärtuse üldiste objektiivsete küsimuste täpsuses (92%), Claude 3 Opus paistis silma diagnoosimise toetamisel (97%), Gemini aga toimis kõige paremini triaaži – aitab hinnata, kas olukord on kiireloomuline – ülesannetes (96%). Kuid need on keskmised tulemused, mis tähendab, et vigu teevad kõik, aeg-ajalt hallutsineerivad kõik.
Eraldi tasub mainida veel üht probleemi: sama küsimus erinevatele juturobotitele annab sageli erinevad vastused. Ühes uuringus andsid erinevad platvormid traumaatilise ajukahjustuse küsimustele omavahel vastuolulisi soovitusi (5). See tähendab, et n-ö teine arvamus teiselt robotilt ei pruugi asja selgemaks teha, vaid hoopis segadusse ajada.
Oluline on ka see, kuidas juturobot kirjutab. Uuringud näitavad, et kõik suuremad platvormid kirjutavad keskmiselt gümnaasiumi tasemel – see vastab ligikaudu 11.–12. klassi keelekasutusele (6). See on enamiku täiskasvanute jaoks liiga keeruline. Lisaks selgus, et vastused on küll arusaadavad, aga enamasti ei ütle robot, mida konkreetselt teha. Ühes uuringus oli vastuste „teostatavuse“ skoor vaid 20% – kaheksast vastusest seitsme puhul jäi patsiendile ebaselgeks, mis on järgmine samm.
Millal võib robot olla ohtlik?
Probleem ilmneb täpselt seal, kus olukord muutub tõsisemaks. Erakorralise meditsiini küsimuste puhul sisaldas uuringutes kuni 35% roboti vastustest ohtlikku informatsiooni (7). Üks konkreetne näide uuringutest: robot soovitas alustada elustamist ilma esmalt pulssi kontrollimata – vale juhis, mis tegelikus olukorras võib olla saatuslik. Robot ei pruugi öelda, millal kutsuda kiirabi, ega märgata, et kombinatsioon sümptomitest on märk millestki tõsisest. Ta ei tea teie haiguslugu ega varasemaid uuringuid. Sageli ei oska ka patsient ise eristada olulist ebaolulisest.
Teine suur risk on nn hallutsinatsioonid – robot leiutab vastuseid. Vähihaigeid puudutavates uuringutes viitasid robotid 41%-l juhtudest artiklitele, mida tegelikkuses ei olnudki (8). Robot ei ütle „ma ei tea“, vaid leiutab midagi kõlavat. Ja seda on väga raske märgata, sest vastus mõjub veenvalt. Tõsi, uuemad mudelid on selles paremad, aga probleem ei ole kadunud.
Samuti on suur probleem ravimite annustamine. Robot võib anda vale annuse, mitte arvestada teiste ravimitega, mida võtate, ega tea, kas teil on neeru- või maksaprobleeme, mis annust muudavad. Siin on ohtlik viga. Eriti ettevaatlik tasub olla laste ja rasedusega seotud terviseküsimustes ning siis, kui küsite konkreetset diagnoosi oma sümptomite põhjal.
Vähem räägitud, aga oluline probleem on algoritmilised kallutused. Juturobotid on treenitud suure hulga tekstiandmete põhjal, mis ei pruugi olla tasakaalustatud. See võib viia olukorrani, kus robot annab erinevaid vastuseid sõltuvalt sellest, kas patsiendil on kirjeldatud sugu, rahvust või haridustaset (9). Selline ebavõrdsus tervishoius on tõsine eetiline probleem.
Probleemina väärib esile tõstmist ka see, kui harva robot ütleb, et ta ei ole kindel. Ülevaateuuring leidis, et vaid 1,2% juturobotite hindamisuuringutest mõõtis üldse seda, kas robot väljendab oma ebakindlust (10). Hea arst ütleb „ma pole päris kindel, vaatame järele“ – robot enamasti seda ei ütle.
Kuidas kasutada robotit targalt?
Parim viis on kasutada robotit nagu väga informeeritud sõpra – mitte arstina, vaid sellena, kes aitab teil oma olukorrast aru saada ja otsustada, mida teha edasi. Küsige: „Kas need sümptomid võivad olla midagi tõsist? Millal peaksin pöörduma arsti poole? Mida tähendab see termin, mida arst kasutas?“
Kui robot soovitab midagi, mida te ei julgeks teha ilma arstiga rääkimata, siis ärge tehke seda. Kui robot annab kindla diagnoosi, siis olge skeptiline. Kui küsimus puudutab lapse, raseda või eaka tervist, siis pöörduge arsti, mitte roboti poole.
Küsimust tasub robotile esitada võimalikult täpselt: kirjeldada sümptomeid üksikasjalikult, mainida vanust, kroonilisi haiguseid ja võetavaid ravimeid. Mida täpsem sisend, seda parem väljund – aga ka siis tuleb suhtuda vastusesse kriitiliselt.
Mis saab siis, kui arsti pole lihtsalt võtta?
See on päris küsimus. Mõnes olukorras võib arsti vastuvõtuaeg olla alles mõne päeva pärast. Öösiti, nädalavahetustel saab juturobot vastata kohe. Sellises olukorras võib juturobot aidata esmast infot mõtestada. Ta võib aidata otsustada, kas olukord nõuab kiirabi, kas võib oodata hommikuni või planeerida perearsti visiidi. See on väärtuslik. Kuid pidage meeles: robot ei näe teid, ei kuule hingamist, ei tunne, kas kõht on pinges. Ta töötab ainult sõnadega, mida talle kirjutate – ja need sõnad ei anna kunagi täielikku pilti. Kui kahtlete, helistage arstile. Perearsti infotelefonile 1220 saab helistada ööpäev ringi – seal on päris inimesed, kes aitavad hinnata, kas olukord vajab kohest abi.
Juturobotid ei asenda arsti, aga nad võivad olla väärtuslik sild olukordades, kus on vaja kiiret üldist infot enne arsti poole pöördumist. Oluline on osata eristada olukordi, millal piisab juturoboti antud infost esmaseks hindamiseks ja millal tuleb helistada 112.
Allikad:
- Ayers JW et al. Comparing Physician and Artificial Intelligence Chatbot Responses to Patient Questions Posted to a Public Social Media Forum. JAMA Internal Medicine. 2023.
- Walker HL et al. Reliability of Medical Information Provided by ChatGPT: Assessment Against Clinical Guidelines and Patient Information Quality Instrument. Journal of Medical Internet Research. 2023.
- Laymouna M et al. Roles, Users, Benefits, and Limitations of Chatbots in Health Care: Rapid Review. Journal of Medical Internet Research. 2024.
- Wang L et al. Accuracy of Large Language Models When Answering Clinical Research Questions: Systematic Review and Network Meta-Analysis. Journal of Medical Internet Research. 2025.
- Schuss P et al. Artificial Intelligence Chatbot Responses to Patient Queries on Traumatic Brain Injury: An Expert Assessment of Reliability and Accuracy. Journal of Neurotrauma. 2025.
- Pan A et al. Assessment of Artificial Intelligence Chatbot Responses to Top Searched Queries About Cancer. JAMA Oncology. 2023.
- Yau JY et al. Accuracy of Prospective Assessments of 4 Large Language Model Chatbot Responses to Patient Questions About Emergency Care. Journal of Medical Internet Research. 2024.
- Park KU et al. Generative Artificial Intelligence as a Source of Breast Cancer Information for Patients: Proceed With Caution. Cancer. 2025.
- Huo B et al. Large Language Models for Chatbot Health Advice Studies: A Systematic Review. JAMA Network Open. 2025.
- Bedi S et al. Testing and Evaluation of Health Care Applications of Large Language Models: A Systematic Review. JAMA. 2025.