Kaalu langetamine ravimite abil on viimastel aastatel Eesti inimeste seas laialdaselt levinud – see on efektiivne meetod kroonilise rasvumise raviks. Küll aga ringleb kaaluravi teemal mitmeid müüte ja valearusaamasid, mis võivad tulla inimestele üllatusena. Teadlikke otsuseid tegemata võib ka ravi efektiivsus olla väiksem. Kaaluravi olulisi küsimusi selgitab Confido tervisekeskuste juht ja perearst dr Karita Košeleva.
Millega pean arvestama, kui hakkan võtma kaaluravimit?
Kaaluravimite (tuntumad on näiteks Ozempic või Wegovy) kasutamist saab alustada pärast arstiga konsulteerimist. Raviarst koostab inimesele individuaalse raviplaani ning jälgib edaspidi ka selle täitmist. Ravi alustamise alus ei ole ainult kaalunumber, vaid võtame arvesse KMI-d, vööümbermõõtu, kehakoostist, kaasuvaid haigusi ja seisundeid, varasemat haiguslugu, tihti hindame enne ravi alustamist haiguste riske ka vereanalüüside abil (nt glükoos/HbA1c, lipiidid, maksanäitajad, neerufunktsiooni ja kilpnäärme näitajad), kontrollime vererõhku, arvestame uneapnoe (tekke)riski ning patsiendi isiklikke eesmärke ja valmisolekut elustiili muuta.
Populaarseimate kaaluravimite toimeaine semaglutiid on paljudele tõhus, kuid võib põhjustada ka kõrvaltoimeid, millega tuleb arvestada. Sagedasimad kõrvalmõjud on erinevad seedetraktihäired. Üks kõige enam esinevaid kõrvaltoimeid, eriti ravi alguses, on iiveldus. Tavaliselt see aja jooksul väheneb. Tekkida võivad ka oksendamine ja kõhulahtisus, mis raskemal juhul võivad viia vedelikukao ja elektrolüütide tasakaalu häirumiseni. Mõnel patsiendil võib seedimine aeglustuda ja tekkida kõhukinnisus. Esineda võib ka kõhupuhitust ja ebamugavustunnet kõhus.
Seedetrakti kõrvaltoimed on tavaliselt ajutised ja taanduvad paari nädala jooksul. Ravimi annuse aeglane suurendamine aitab vähendada nende esinemist.
Samuti ei ole vähem oluline alatoitumise risk – tihti kaob söögiisu ning kaal langeb, kuid tegelikult ei saa inimene kätte oma päevast minimaalset kaloraažigi. Seetõttu on väga oluline tervislik käsitlus ja konsulteerimine oma arstiga ravi alustamisel ja ravi vältel.
Olen kuulnud tuttavalt, et ravimi abil kaalust alla võtta on väga lihtne – tee ainult aeg-ajalt üks süst ja kaal alanebki iseenesest. Kas tõesti on nii?
Ravim on kaalulangetuse teekonnal kõigest tööriist, mitte imerohi. See tähendab, et ravi peab olema üks osa terviklikust lähenemisest. Kaaluravi konsultatsioonil võtame arstidena inimese kõik elu ja tervise aspektid luubi alla ning tegeleme nendega tervikuna: tänane terviseseisund, toitumine, liikumisharjumused, (kahjulikud) eluviisid, vaimne tervis ja ka pärilike haiguste riskid, unekvaliteet, stressitase, varasemad kogemused kaalulangetusega jne.
Kuidas seda paremini mõista? Hea oleks inimestel teadvustada, kuidas kaaluravimid töötavad: need aitavad peamiselt vähendada isu, suurendada täiskõhutunnet ja mõnel juhul parandada ainevahetusnäitajaid. Kui inimene võtab ravimit, kuid eluviisi ei muuda, võib kaal küll langeda, kuid tavaliselt on tulemused tagasihoidlikumad. Lihasmassi kadumise risk võib olla suurem, kui inimene ei alusta lihastreeningutega ega vaata üle oma toitumist – sedasi on kaalulanguse pikaajaline säilitamine oluliselt raskem. Kaaluravi parim tulemus saabub neil, kellel ravim toetab elustiilimuutust, mitte ei asenda seda.
Mis saab siis, kui saavutatud kaalunumber on käes?
See ei tähenda, et kaaluravi on tingimata läbi. Kaaluravimite puhul tasub kindlasti arvestada sellega, et kui ravimi võtmine lõpetatakse, võib kehakaal taas tõusta, kui ravi kestel pole muudetud oma toitumis- ja elustiiliharjumusi. Ehk siis väga tihti naasevad need probleemid, mis olid enne ravi alustamist. Seetõttu on just nõustamisel ja toetamisel kaaluravis nõnda suur roll.
Kui ravim ära jätta, võib söögiisu suureneda ja kaal hakata uuesti tõusma. See ei tähenda, et inimene oleks „läbi kukkunud“ või tahtejõuetu – ravim mõjutab keha mehhanisme, mis reguleerivad söögiisu ja kehakaalu. Uuringute põhjal taastub pärast ravi lõpetamist märkimisväärne osa kaotatud kaalust ning seetõttu vajab inimene pärast ravimi lõpetamist jätkuvat tuge ja jälgimist.
Sarnased tulemused on ka inimeste hulgas, kes kaotavad kaalu erinevate dieetidega – kui nende järgi elamine lõpetada kogub inimene suurema osa kaotatud kehakaalust tagasi.
Kas kaaluravi on siis eluaegne?
Praegu kehtivate ülekaalu ja rasvumise ravijuhendite järgi on ravimite abil kaalulangetamine näidustatud neile, kelle kehamassiindeks (KMI) on vähemalt 30 või üle selle ehk kes on rasvunud. Kui inimesel on prediabeet/diabeet, hüpertensioon, uneapnoe või mõni muu suure kehakaalu ja sellest tulenevate riskidega seotud haigus, siis võib ravi alustada ka KMI-ga alates 27-st.
Kaaluravi alustamine, nagu ka selle jätkamine ja pikkus, on arstlik otsus, mis tehakse koostöös patsiendiga vastuvõtu käigus. Kui ravim aitab söögiisu ja kehakaalu kontrolli all hoida, võib selle toime säilitamiseks olla vajalik ravi jätkata.
Milliste terviseriskidega tuleb kaaluravis arvestada? Näiteks olen kuulnud, et silmanägemine võib tunduvalt halveneda. Kas tõesti võib jääda pimedaks?
Tänapäevased kaaluravimid on üldiselt hästi uuritud ning arsti jälgimisel kasutades ohutud. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on seedetraktiga seotud – näiteks iiveldus, täiskõhutunne, kõhukinnisus või kõhulahtisus.
Semaglutiidi sisaldavate ravimite puhul on kirjeldatud ka väga harva esinevat nägemisnärvi verevarustushäiret (NAION), mis võib põhjustada nägemise olulist ja mõnikord püsivat halvenemist. Ravimi ametliku info järgi esineb seda kuni ühel inimesel 10 000-st ning risk on suurem eelkõige inimestel, kellel on diabeet või teised veresoonkonna haiguste riskitegurid.
Seega ei ole õige öelda, et kaaluravimite kasutamine kindlasti „pimedaks teeb“ – terve inimese absoluutne risk on väga väike. Kui ravi ajal tekib ootamatu nägemise halvenemine või nägemiskaotus, tuleb siiski kiiresti oma raviarsti ja silmaarsti poole pöörduda.