Kärt Vaasa: mees peaks kontolli tulema juba 18aastaselt

28.03.2023

Confido Tartu Raatuse kliiniku meestearsti õde Kärt Vaasa jagab soovitusi, kuidas noore mehena tervise eest kõige paremini hoolitseda, ning annab nõu, mida teha, kui on soov alustada pereplaneerimisega, aga isaks saamine on raskendatud.

Millised on tüüpilised tervisemured, millega noored mehed meestearsti õe juurde jõuavad?

Positiivne trend on see, et meie juurde tulevad päris noored mehed, alla 20aastased. Tullakse kontrollima, kas suguelundite areng on normaalne ja kõik on korras. See ongi esimene aeg, mil meesterahvas võiks tulla visiidile, et avastada võimalikud probleemid varakult. Lisaks soovitakse kontrollida, kas munandid on laskunud ja suguelundite areng eakohane. Noorte meeste murekoht on ka munandite veenilaiendid ja tsüstid. 

Teinekord on probleemiks kitsas eesnahk, mis peaks tegelikult vabalt liikuma. Paljudel väikelastel jääb see diagnoosimata ja hiljem näeme seda sageli juba täiskasvanud meestel. See segab tualetis käimist, samuti kasvavad seal all bakterid, mis tekitavad põletikku. Liiga kitsas eesnahk võib häirida erektsiooni, sest peenis suureneb ja tekib ebamugavustunne.

Tullakse kontrollima ka suguhaiguseid, sest noores eas vahetatakse partnereid tihedamini ja ollakse seksuaalselt aktiivsemad. Samuti tulevad meie juurde konsultatsioonile seksuaalelu alustavad noored mehed, kes tunnevad end uues olukorras veidi ebakindlalt ning soovivad küsida täpsustavaid küsimusi.

Konsultatsioonil nõustame noort meest, kuidas hoida oma tervist, ning anname juhiseid, kui kontrolli käigus ilmneb mõni leid. Hindame alati, kas leid vajab kohest sekkumist ja mida tuleks mehel ise jälgida.

Kas noored mehed on saanud neil teemadel targemaks?

Meie seksuaaltervise liit teeb väga tänuväärset tööd. Neil on sotsiaalmeedias tugev võrgustik ja erinevad kanalid, kus infot jagada. Kindlasti on ka koolides juba seksuaalkasvatust rohkem. Lisaks on noortel võimalus leida internetist iseseisvalt vastused paljudele küsimustele. Nüüdseks on usaldusväärseid lehekülgi päris palju ja noored on teadlikumad. Võib öelda, et noored on oma tervise suhtes üsna tähelepanelikud ja kui nad leiavad endal mõne teistsuguse asja, näiteks on üks munand väiksem kui teine, siis nad ei häbene tulla küsima, et „kuule, miks see mul niimoodi on?“. See on väga tänuväärne, sest kui noorel mehel ei ole näiteks munandid laskunud, siis saame võib-olla veel midagi ära teha. Kui ta jõuab aga meie juurde 40aastaselt, on keerulisem.

Mis probleemid meie noortel meestel on?

Noortel on erektsiooniprobleemid, sageli psühholoogilist laadi. Sooritusärevus, mis on tingitud ebakindlusest. Samamoodi on probleemiks varajane ehk kontrollimatu seemnepurse. Seda esineb tihedamini meestel, kellel ei ole kindlat partnerit, samuti seksuaalelu alustavatel meestel, kelle seksuaalelu ei ole regulaarne. Kuna partnerid ei tunne üksteist, siis teine pool töötab ehk enda teadmata vastu. Partneriga harjudes võib probleem laheneda iseenesest.

Kui vanalt peaks mees esimest korda kontrolli tulema ja kui tihti seal edaspidi käima?

Piisab sellest, kui käia konsultatsioonil ära vanuses 18–20, ning kui kõik on anatoomiliselt ja eluviiside poolest korras, siis ilma kaebusteta enne 40. eluaastat ei olegi vaja tulla. Alates 40. eluaastast on mõistlik hakata eesnäärmega regulaarselt kontrollis käima. Kontrollide sageduse määrab PSA ehk eesnäärme toodetavate valkude tase ja varem põetud sugutraktipõletikud. Kuna munandivähk on noorte meeste haigus, siis peaksid noored mehed aeg-ajalt oma munandeid katsuma. Leides sealt mingi muutuse, tuleks kindlasti tulla kontrolli. Loomulikult tuleb tulla ka siis, kui on tekkinud kaebuseid või oht suguhaigustele.

Rääkides suguhaigustest – kui tublilt kasutavad meie mehed kondoomi?

Eks kondoom on ainuke, mis suguhaiguste eest kaitseb, ja noorem põlvkond on tõesti teadlikum ning kasutab kondoomi rohkem, kuigi me ei tea, kas rasedusest või suguhaigustest hoidumiseks. Vanema põlvkonna meestel on tavaliselt kõrval keskealine naine, kes juba ise kasutab rasedusvastaseid vahendeid. Siis kiputakse kondoomi vähem tähtsustama ja nii kohtame ikka veel meeste üllatust, et „aga ta oli korralik naine“. Samuti unustatakse eksootilistel reisidel kõik reeglid ja libastumised on kerged tulema.

Kui tihti on meeste seksuaalsusega seotud probleemid psühholoogilist laadi?

Uuema aja probleem on pornosõltuvus. Pornot vaadatakse palju, aga filmis nähtu ja tavaelu vahele ei saa tõmmata võrdusmärki, sest reaalses elus on seksuaalsus ja seks midagi muud. Pornofilmist leitakse enda fantaasiale ideaalne klipp, stsenaarium, mis tavaelus ei kujune sarnaselt. Samal ajal masturbeerides saab mees keskenduda ainult oma fantaasiale ja seeläbi juhtida oma rahuldust. Naisega olles aga ei ole võimalik nii kindlalt olukorda kontrollida. Ühtäkki ei paku vahekord naisega enam piisavat rahuldust ning järjest enam otsitakse rahuldust porno kaudu leitud ideaalidele.

Psühholoogilist laadi probleemid on hästi kerged tulema. Nagu lumepall – ükskord ebaõnnestud ja juba tekibki sooritushirm. Mees hakkab enne vahekorda mõtlema, mis täna saab, ega jõuagi oma mõtte ja ärevusega erektsioonini. Mõttel on tugev jõud. Samamoodi tuleb ette seda, et pärast pikaajalise suhte purunemist tekivad uue partneriga seksuaalelu alustades tõsised erektsiooniprobleemid. Uued olukorrad on harjumatud ja ebakindlad. Seda kohtame igas vanuses meeste hulgas. 

Mis mõjutab isaks saamist või pigem mitte saamist?

See on otseselt seotud sperma kvaliteediga. Loomulikult mängivad rolli ka sobiv partner ja soov saada isaks. Sperma kvaliteet on aga kõige tähtsam. Seda mõjutavad eluviisid: alkohol, suitsetamine, narkootikumid, steroidid. Steroide süstides halveneb sperma kvaliteet, munandid kahanevad, tekivad erektsioonihäired ja viljatus. Levib väärinfo, et pärast tarbimise lõpetamist taastub kõik nagu võluväel. See on aga individuaalne. Ilmselgelt on taastumise protsess väga pikaaegne ja lõplikku tulemust ei ole võimalik ennustada. Steroidid on suur probleem ja neid kasutavad üha nooremad poisid. Soov lihast kasvatada on meeletu. Ei ole ainult naistel ideaalid, kuidas välja näha – meestel on samamoodi.

Samuti mõjutab isadust tänapäevane istuv eluviis. Mehed on kontoritööl ega liigu, munandid on soojas ja seeläbi jäävad spermid aeglasemaks, kehakaal on suur ja mõjutab üldtervist, see omakorda mõjutab sperma kvaliteeti. Vähetähtsad ei ole ka nooruses põetud suguhaigused ja see, kui kiiresti neid on diagnoositud ja ravitud ning kas on tekkinud tüsistusi. On ka kaasasündinud haiguseid, mis mõjutavad viljakust.

Alailma räägitakse, kuidas meeste vanus laste saamist ei mõjuta. On see nii?

Kui mees on elanud oma elu terviseteadlikult, on terve ja tal puuduvad kroonilised haigused, võib ta ka väga kõrges eas lapsi saada, sest seemnerakkude küpsemine toimub kõrge eani. Naistel on antud teatud hulk munarakke ja uuenemist ei toimu. Aga paraku on reaalsus see, et 50aastane mees on ülekaaluline ning sööb vererõhu- ja kolesterooliravimeid. Veel paar aastat hiljem on tal väga rasked kardioloogilised probleemid ning see kõik mõjubki sperma kvaliteedile ja võimalikule isadusele.