Confido Tartu Raatuse kliiniku lastekirurgi dr Jürgen Rünki sõnul on sissekasvanud varbaküüs lapsel üks sagedasemaid põhjuseid lastekirurgi vastuvõtule pöördumiseks.
Lastekirurgi sõnul on sissekasvanud varbaküüs enamasti noorukiea probleem ja peamiselt tekib see suurvarvaste küüntel. Küünte sissekasvamist võivad põhjustada mitmed erinevad tegurid, neist sagedasemad on ebapiisav hügieen, valesti lõigatud varbaküüned ning umbsete ja kitsaste jalanõude pidev kandmine. Harvematel juhtudel ka küüne anatoomilised eripärad ning küüne ja selle kasvutsooni vigastused.
Oluline on jalgade hoolikas hügieen
Selleks et probleemi ennetada, tuleb jalgu pesta vähemalt kord päevas sooja vee ja seebiga ning seejärel korralikult kuivatada. Sokke peab vahetama iga päev ja kindlasti pärast jalgade pesemist ning kehalise kasvatuse tundi või trenni. Oluline on jälgida, et jalanõud oleksid hingavad ja piisvalt laia ninaosaga. Seepärast sobivad kooli sisejalanõudeks sissekasvanud varbaküüne korral (aga ka selle vältimiseks) kõige paremini lahtised jalanõud, näiteks sandaalid. Kehalise kasvatuse tundides on siiski oluline kanda sportimiseks mõeldud jalatseid.
Üks levinum viga, mis soodustab sissekasvu, on lõigata varbaküüned kumeraks ja liiga lühikeseks. Varbaküüsi lõigates tuleb jälgida, et ülemine serv oleks võimalikult sirge. Kindlasti ei tohi lõigata ära küüne nurkasid, pigem peavad need 0,5–1 mm ulatuses küünevalli alt välja kasvatama. See tagab, et küüneserv toetab küünevalli kogu ulatuses ega lase sellel tungida pehmetesse kudedesse.
Sissekasvanud küüne kodune ravi
Sissekasv võib põhjustada küünevalli põletikku, mis esineb turse, punetuse ja valuna, ning tekkida võib n-ö liigliha. Raskematel juhtudel kaasneb mädaeritus ja põletikutsoon levib labajalale ning tekkida võib palavik.
Enamikul juhtudel saab põletikku ravida kodustes tingimustes, kuid tuleb arvestada, et ravi võib kesta pikka aega ning jalgu tuleb regulaarselt hooldada, seepärast näib kirurgiline ravi sageli lihtsama alternatiivina. Paraku on ka kirurgilisel ravil alati omad riskid ning püsiv tulemus eeldab ikkagi eelkirjeldatud põhimõtete järgimist.
Põletiku korral on esmane meede sidumine koos joodpovidooni salviga. Ägeda põletiku korral peab varvas olema kaetud 24 tundi ööpäevas ning salvsidet tuleb vahetada vähemalt kaks korda päevas, kindlasti pärast jalgade pesu. Kui on näha, et põletik hakkab taanduma, võib varba öösel „hingama“ jätta, kuid kuni nähtude taandumiseni tuleb sidumistega päevasel ajal siiski jätkata. Kodus jalgu pestes aitab põletikku taandada ka (mere)soolavann. Pärast pesemist-vannitamist võib ettevaatlikult küünevalli küüne pealt eemale masseerida, kuid algfaasis võib see valu tõttu olla raskendatud.
Millal on vajalik kirurgiline ravi?
Kirurgiline ravi on üldjuhul vajalik alles siis, kui adekvaatselt järgitud kodune ravi ei anna tulemust 4–6 nädala jooksul. Sel juhul tehakse plaaniline operatsioon, mille käigus eemaldatakse küüneplaadi serv kogu ulatuses ning küüs jääb jäädavalt kitsamaks, harvematel juhtudel eemaldatakse küüs täielikult – seda on võimalik teha küüne kasvu säästes, ent teatud juhtudel peatatakse küüne kasv lõplikult. Üldjuhul kasutatakse kohalikku tuimastust, erandjuhtudel ka üldanesteesiat. Operatsiooni plaanimiseks tuleb pöörduda lastekirurgi ambulatoorsele vastuvõtule.
Kui sissekasvanud varbaküünega kaasneb palavik või laieneb põletikutsoon varbast kaugemale, tuleb pöörduda probleemi raskusastme hindamiseks erakorralise meditsiini osakonda. Mõningatel juhtudel on enne kirurgilist sekkumist vajalik antibiootikumravi, esmaste põletikunähtude taandumise järel saab teha operatsiooni.