Ishias – haigus, mis on meile tuttav Eesti kirjandusklassikast – tähendab istmikunärvi (ischiadicus) närvijuurte ärritusest või survest tingitud kiirguvat jalavalu. See ei olegi iseseisev haigus, vaid sümptom, mis võib avalduda mitmel eri põhjusel. Lähemalt selgitab Confido lülisambakirurg dr Rasmus Allikvee.
Mis on sellise valu põhjuseks? „Istmikunärv moodustub peamiselt viiest närvijuurest (L4, L5, S1, S2 ja S3) ning kõige sagedamini tekib ishias siis, kui alaselja piirkonnas surutakse või ärritatakse üht närvijuurt,“ selgitab dr Allikvee. „Kõige tavalisem põhjus on diski ehk lülivaheketta väljasopistumine, mis surub närvijuure vastu. Teised põhjused on lülisambakanali või külgmulkude ahenemine ning lüli nihkumine ehk spondülolistees. Harvemad põhjused on põletikulised, traumaatilised või kasvajalised.“
Kas valutab alaselg või jalg?
Kuidas eristada tavalist alaseljavalu valust, mis kiirgub selga mujalt? „Kui tavaline alaseljavalu piirdub enamasti alaseljaga või tuharapiirkonnaga, siis ishiase korral liigub valu alaseljalt tuharale, siis reiele, säärele ja mõnikord labajala või varvasteni välja. Valu võib olla terav või elektrilöögitaoline, põletav, torkiv, sähvatav, koos tuimuse või „sipelgate jooksmisega“, mõnikord kaasneb ka jala lihasnõrkus,“ kirjeldab dr Allikvee.
„Näiteks L5 närvijuure ärrituse korral võib esineda valu sääre välisküljel ja labajala peal ning raskemal juhul võib olla suure varba või labajala nõrkus, kandadel kõndimise nõrkus. S1 närvijuure ärrituse puhul on tüüpilisem valu tuhara ja sääre tagaküljel ning labajala välisserva piirkonnas, võimalik on päkale tõusmise nõrkus.“
Dr Allikvee sõnul on ka oluline eristada lihtsalt kiirgavat valu radikulopaatiast, mil närvijuure kahjustusega kaasnevad valuga ka tundlikkushäired, lihasnõrkus ja muutused patsiendi refleksides.
Ishiase risk suureneb vanuse kasvades, ülekaalu, suitsetamise, vähese füüsilise aktiivsuse, korduva tõstmise ja füüsilise koormuse, pikaajalise istumise või varasema diskivigastuse korral.
„Samas võib ishias tekkida ka täiesti heas füüsilises vormis inimesel ja ilma selge traumata,“ ütleb dr Allikvee.
Millal tuleks pöörduda arsti poole?
Enamikku ishiase juhtumitest ravitakse ilma kirurgilise sekkumiseta, kombineerides kehalist aktiivsust, füsioteraapiat ja valuvaigisteid. Vajadusel kasutatakse valu tuimastamiseks spetsiifilist närvijuure süsti. „Kui sümptomid kestavad, süvenevad või diagnoos on ebaselge, võib olla vajalik MRT-uuring, mis võimaldab hinnata diski, närvijuuri ja lülisambakanalit,“ sõnab dr Allikvee.
„Eriti oluline on pöörduda kiiresti arsti poole, kui tekib uus või süvenev jala lihasnõrkus, labajala „rippumine“, kiiresti süvenev tundlikkusekadu, tuimus lahkliha või genitaalide piirkonnas, uriinipeetus või uriini- ja/või roojapidamatus, tugev kahepoolne jalavalu või neuroloogilised sümptomid mõlemas jalas,“ kirjeldab kirurg.
„Operatsiooni kaalutakse raviks eelkõige siis, kui patsiendil tekib lisaks sümptomitele ka oluline või progresseeruv neuroloogiline häire, näiteks süvenev lihasnõrkus või cauda equina sündroom. Või on patsiendi elukvaliteet oluliselt halvenenud ja vaatamata adekvaatsele konservatiivsele ravile ishiase sümptomid püsivad,“ lisab dr Allikvee. „Operatsiooni käigus eemaldatakse närvijuurt suruv diski fragment. Oluline põhimõte on see, et operatsiooni ei tehta lihtsalt MRT-uuringu alusel.“