Hammaste kroonimine on levinud hambaraviprotseduur, mida kasutatakse hammaste taastamiseks. Confido Tartu Hambakliiniku juht ja hambaarst dr Kristiina Liigant selgitab, millal on vaja paigaldada hambakroon ja mida see raviprotseduur endast kujutab.
Millal on vaja paigaldada hambakroon?
Hambakroon on oma hamba loomulikku kuju ja funktsiooni imiteeriv kate, mida kasutatakse murdunud, sügava kaariesekahjustusega, kulunud või juureravitud hammaste taastamiseks.
Murdunud või ulatuslike mõradega hammas on habras ning vajab kroonimist, selleks et probleem ei süveneks ning hamba eluiga pikeneks. Pisemate murdude korral on võimalik taastada hammas ka ainult täidismaterjali kasutades. Kui aga on murdunud suur osa hambast, siis ilma kroonita võib suure mälumisjõu tagajärjel hammas uuesti mõraneda. Halvimal juhul ei ole hammast võimalik enam säilitada ning see tuleb eemaldada.
Suure täidisega hammastel on palju suurem risk murdumiseks kui tervetel hammastel. Lisaks ei ole täidismaterjaliga alati võimalik saavutada tugevat ja hästi puhastatavat kontakti kõrvalhambaga. Sellisel juhul hakkab hambavahe koguma toitu, põhjustades igemepõletikku. Halvimal juhul võib pidevast toidu peetumisest tekkida kõrvalhambale ka karioosne defekt ehk hambaauk. Täidismaterjaliga ei ole alati võimalik korrektselt taastada hamba mälumispinna anatoomiat, mis on aga vajalik mälumisfunktsiooni säilitamiseks ning stabiilse hambumuse hoidmiseks, ja vaja võib olla paigaldada hambakroon.
Hammaste mõõdukas ning ühtlane kulumine eluaja jooksul on normaalne. Küll aga võivad hammaste krigistamine, hambumusprobleemid, haigused (refluks, söömishäired) ning teatud ravimid põhjustada kiiret ning ulatuslikku hammaste kulumist. Hambad võivad muutuda väga tundlikuks ning häiritud võib olla ka mälumisfunktsioon. Sellisel juhul võib lisaks kulumist põhjustava probleemi lahendamisele tekkida ka vajadus taastada kulunud hambad kroonidega.
Esihammaste piirkonnas tugevalt värvi muutnud hammas võib mõjutada enesekindlust ning soovi naeratada. Sellisel juhul on võimalik katta hammas krooni või laminaadiga ning saavutada ühtlasem esteetiline tulemus.
Juureravitud hambad on sageli ulatuslike täidistega ning seetõttu tervetest hammastest palju hapramad. Eriti suur on murrurisk tagumiste hammaste piirkonnas, kus mälumisjõud on suur. Selleks et vältida fraktuuride teket, mis ei võimalda hammast suus enam säilitada, tuleks juureravitud ning suure täidisega hambad katta krooniga.
Milliseid hambakroone tehakse?
Hambakrooni disaine on erinevaid (täiskroon, poolkroon, ¾-kroon, laminaat jne) ning valmistamisel lähtutakse alati konkreetse hamba seisukorrast ning vajadustest.
Materjalidest kasutatakse sagedamini metalli, metallokeraamikat, keraamikat ning tsirkooniumit. Metallist kroonid (sh kuld) on mälumisjõule väga vastupidavad ning murduvad harva. Nende miinus on ebaesteetiline värvus, sellepärast sobivad need pigem tagumiste hammaste katmiseks. Kulla valimisel tuleb silmas pidada oluliselt kõrgemat hinda.
Metallokeraamika puhul on kombineeritud metalli tugevus ning keraamika esteetiline välimus. Vaatamata oma tugevusele võib keraamiline kate aja jooksul pealt kuluda või mõraneda ning seetõttu krooni esteetilisus väheneda. Sobib kasutamiseks pigem tagumiste hammaste piires.
Kõige esteetilisema välimusega on keraamilised ja tsirkooniumkroonid, tänu sellele sobivad need ideaalselt kasutamiseks esihammastel, kuid töötavad hästi ka tagumistel hammastel. Samuti on need väga hea valik inimestele, kellel esineb metalliallergiat. Samas ei sobi need tugevate parafunktsioonidega inimestele (hammaste krigistamine ehk bruksism) või siis ainult koos kroone kaitsva kapega.
Olenevalt hambumusest ning patsiendi suuhügieeniharjumustest on kroonide eluiga keskmiselt 5–15 aastat.
Hammastele tehakse ka ajutisi kroone, mis on võrreldes lõplike kroonidega palju hapramad. Sellepärast on need näidustatud ainult lühiajaliseks kasutamiseks. Hambaravi kabinetis tehtud kiiresti kõvanevast materjalist ajutised kroonid on mõeldud kandmiseks visiitide vahel, et patsient ei peaks käima ringi lihvitud hambaga. Laboris valmistatud PMMA-materjalist pikemaajalised ajutised kroonid sobivad näiteks hambumusravi ajaks, mis vältab 1–2 aastat.
Kui kaua võtab aega hambakrooni paigaldamine?
Hambakrooni paigaldamisele kulub kokku umbes kaks visiiti, kui konsultatsioonil on juba käidud ning kroonimise vajaduses arstiga kokku lepitud. Küll aga võib esteetilise piirkonna puhul lisanduda visiite, et saada parim võimalik tulemus.
Esimesel visiidil valmistab arst hamba krooni jaoks ette. Kõik vajalikud ravitööd, nagu kaarieseravi, juureravi, igemeravi jms peab olema eelnevalt tehtud. Hambaemaili lihvitakse, et luua piisav ruum kroonimaterjalile. Kui tegu on murdunud hambaga, siis tuleb hammas täidismaterjaliga osaliselt taastada. See kõik on vajalik selleks, et luua tugev vundament. Edasi võetakse hambast jäljend või digitaalne skaneering, mille põhjal hakkab tehnik laboris valmistama just konkreetsele hambale sobivat krooni. Vajadusel valmistatakse sellel visiidil ka ajutine kroon.
2–3 nädala pärast on kroon suhu asetamiseks valmis. Kui korraga tehakse kroonid mitmele hambale, võib tehnikul kuluda rohkem aega.
Kuidas hambakroonide eest hoolitseda?
Mõned lihtsad soovitused kroonide eluea pikendamiseks:
- Hoidke head suuhügieeni! See, et tegu on krooniga, ei tähenda, et seda ei pea puhastama. Kasutage kindlasti iga päev hambaniiti ja/või hambavaheharjakesi.
- Vältige väga tugevaid ja kleepuvaid toiduaineid, näiteks kõvad pähklid, popkorn, iirisekommid, jääkuubikud.
- Kui krigistate hambaid või tegelete kontaktspordialaga, siis tuleks kroonide kaitseks teha kaped.
- Külastage regulaarselt oma hambaarsti, et võimalikke probleeme ennetada või varakult lahendada.