Paljud ei oskagi esmapilgul seostada suuõõne kaebuseid enda kroonilise haiguse ja selle raviks määratud ravimitega. Kuidas toetada oma organismi ja suutervist õige toitumisega, selgitab lähemalt hambaarst ja Confido Tartu hambakliiniku juhataja dr Kristiina Liigant.
„Hammaskonna ja suuõõne tervis on otseselt seotud meie igapäevaste toiduvalikutega,“ ütleb dr Liigant. „Eriti oluliseks muutub see aga kroonilisi, muu hulgas vaimse tervise haiguseid põdevatel inimestel, kes on sunnitud tarvitama ravimeid või vältima teatud toiduaineid.“
Suukuivus suurendab kaariese ja igemehaiguste riski
Vaimse tervise haiguste raviks kasutatavad antidepressandid, aga ka näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ravimid on dr Liiganti sõnul ravimitest ühed sagedasemad suukuivuse tekitajad. Suukuivuse tõttu suureneb kaariese ning igemehaiguste risk.
„Suukuivuse korral on hambad eksponeeritud kaariese tekkele ning seepärast tuleb hoiduda suhkrurikaste ja happeliste toitude ning karboniseeritud magusjookide tarbimisest,“ ütleb dr Liigant. See on oluline, et vältida niigi vähese sülje muutumist kleepuvaks suhkrumassiks.
Tugeva suukuivuse korral on arsti sõnul tähtis juua piisavalt vett ning soovitatav on tarbida ksülitooli sisaldavaid pastille või närimiskummi, mis aitavad vähendada hambakaariese tekke riski. Oluline on ka jälgida, et igapäevane toidulaud oleks võimalikult tervislik.
Igemehaiguste suurenenud riski tõttu soovitab dr Liigant käia tihedamalt ehk vähemalt kolm korda aastas suuhügienisti juures hambapuhastuses ja ülevaatusel, et hoida suuõõnes olukord kontrolli all.
Hammaste krigistamine
Samuti võivad vaimse tervise ravimid põhjustada bruksismi ehk hammaste krigistamist. „Pikaajaline hammaste krigistamine ei kahjusta ainult hambaid, vaid kogu mälumisaparaati. Bruksismi võimalikud tagajärjed on hambaemaili kulumine, mõranemine, kildude murdumine, hammaste ülitundlikkus, hammaste liikumine, mälumislihaste pinge ja väsimus, peavalud, ebamäärane valu näo-, kõrva- või kaelapiirkonnas ning alalõualiigese probleemid – naksumine või lukustumine,“ kirjeldab hambaarst.
Dr Liigant annab mõned soovitused, kuidas märgata krigistamist võimalikult vara ning vältida selle muutumist krooniliseks:
- Kaltsium ja pantoteenhape võivad aidata ennetada bruksismi, kuna kaltsium aitab vähendada lihaste tahtmatuid liigutusi ning pantoteenhape parandab lihaste koordinatsiooni.
- Piisavas koguses B-vitamiini aitab vähendada stressi.
- Vältida tuleks hammaste kokkusurumist pingelistes olukordades, sealhulgas raske füüsilise pingutuse ajal, näiteks trennis.
- Vältida kohvi, alkoholi ja tubakatoodete tarbimist, kuna need võivad põhjustada ärevust ning närvilisust.
- Selleks, et ennetada bruksismi tagajärgi, on soovitatav külastada regulaarselt (1–2 korda aastas) oma hambaarsti, et vajadusel korrigeerida hambumust, võtta kasutusele kape, taastada võimalikult varakult kulumist.
Hambaarsti tuleks külastada sagedamini
Kõigil ravimitel on kõrvatoimed ja paljud ravimid tekitavad vähemal või rohkemal määral ajutisi või pikaaegseid muutuseid ka suuõõnes. „Ravimite pikaajalisel kasutamisel (vähemalt kuus kuud) tuleks lisaks oma perearstile või eriarstile külastada sagedamini ka hambaarsti, et vältida pöördumatute probleemide teket suuõõnes ja hammaskonnas,“ ütleb dr Liigant.