Dr Allikvee: seljavalu ei tohi eirata
Confido lülisambakirurg dr Rasmus Allikvee selgitab, millest võivad seljavalud olla põhjustatud ja kuidas neid leevendada.
Millised seljahaigused ja -vigastused on Eesti inimestel kõige levinumad?
Kõige levinumad on seljavalud, mis on suuremalt jaolt tingitud diski kulumisest, samuti ülekoormusest. On ka loomulikult radikulopaatiat – närvijuurte pitsumist lülisambas ning valu ja tundehäireid, mis kiirgavad seljast või kaelast jalga või kätte. Raskel juhul võib see avalduda jäseme nõrkusena või põie- ja soolefunktsiooni kontrolli häirena ning siis on vaja juba kiireloomulist erakorralist sekkumist. Ja siis on muidugi kaasasündinud ja elu jooksul tekkinud haiguseid, näiteks lülisamba kõverdumist ehk skolioosi, lülilibisemist ehk listeesi ja selja närvikanali kitsenemist ehk spinaalstenoosi.
Kas seljaprobleemide esinemises saab välja tuua vanuselisi või soolisi eripärasid?
Mehi ja naisi on minu praksises üsna võrdselt ning seljavalu käes vaevleb nii väga noori kui ka väga vanu inimesi, aga peamiselt jõuavad meie juurde keskealised. Tänapäeval näeme patsientide hulgas tõesti ka väga noori inimesi, ületreeningute tagajärge, mis väljendub noores eas tekkinud selgroo kõveruses. Ületreenimine on ohtlik, eriti kui alaseljavalu õigel hetkel märkamata jääb. Selle järel võib tekkida lülisambasse väsimusmurd. Siis tuleb teha spetsiaalselt radioloogilised uuringud: röntgen, magnetresonantstomograafia (MRT) ja vajadusel kompuutertomograafia. Kui leiame, et lülisambas väsimusmurdu ja lülinihkumisi olnud ei ole, õnnestub vast kolme kuu pikkuse koormusvaba ajaga noorukil taastuda.
Kõige noorem patsient, kellele olen teinud lülisamba operatsiooni, oli kümnekuune laps. Sagedamini opereerime lülisambakõverustega noorukeid, kellel tuleb titaankruvide ja varrastega taastada lülisamba asend ja tasakaal. Täiskasvanute sagedasemad operatsiooninäidustused on lülilibisemine, diskisopistus ja selja närvikanali ahenemine.
Kuidas saab inimene seljaprobleeme ennetada?
Väga hea ja mõistlik asi, mida teha, on hoida end heas toonuses. Keha tüvilihaste ja lihaskorseti toonuses hoidmine on üks põhiasju. Nii et esmajoones tuleks tegeleda enese füüsilise vormi hoidmisega, aga mõistlikult ja kindlasti üle treenimata.
Mida teha seljavalu korral?
Esimese asjana tuleks katsetada kergemaid käsimüügiravimeid, näiteks ibuprofeeni või paratsetamooli. Kui need ei anna tulemust, peaks pöörduma perearsti vastuvõtule. Eriarsti vastuvõtuks peab perearstilt olema saatekiri või e-konsultatsioon. EMO-sse tuleb minna siis, kui asi on kriitiline: valu on kümme kümnest, kestab päevi, tekkinud on soole/põie talitushäired.
Millal tuleb pöörduda seljakirurgi vastuvõtule?
Siis, kui inimene on perearsti juures ära käinud, seal on teda esmaselt uuritud, kuid kaebustele pole lahendust leitud. Näiteks üldiselt ei tee perearst MRT-d ja selleks suunatakse patsient tavaliselt eriarsti konsultatsioonile.
Seljakirurgi vastuvõtul tutvutakse kaebustega, uuritakse objektiivset seisundit, näiteks jalgade jõudlust ja tundlikkust. Vajadusel tehakse lisauuringuid, näiteks MRT ja harvem kompuutertomograafia. Alustatakse konservatiivse raviga: erinevad valuravimid, suunamine füsioteraapiasse. Diski kulumishaiguse ravi on üldjuhul mittekirurgiline. Diski väljasopistuse ehk radikulopaatia korral võiks konservatiivne ravi kesta kuus kuni kaheksa nädalat.
Kui kaebused ei taandu, soovitan operatsiooni. Operatsiooni käigus eemaldatakse väljasopistunud diskikude ja vabastatakse pitsunud närvijuur. Tänapäeval on tegu päevakirurgilise operatsiooniga ning patisent saab tavaliselt juba õhtuks kodusele ravile.