Arsti vastuvõtul võib nii mõnigi oluline asi ununeda. Kuidas vastuvõtuks valmistuda, et sellest võimalikult palju kasu saada, selgitab Confido Digikliiniku üldarst ja kaugteenuste üksuse juht dr Merit Rahnik.
Ettevalmistus aitab kasutada vastuvõtu aega võimalikult tõhusalt nii arsti kui ka patsiendi jaoks. Kui patsient on oma sümptomid, küsimused ja olulise terviseinfo läbi mõelnud, saab arst keskenduda probleemile, teha täpsemaid otsuseid ning vajadusel määrata sobivad uuringud või ravi. Patsient saab suurema tõenäosusega vastused oma küsimustele ning mõistab paremini enda diagnoosi ja raviplaani. See omakorda tagab sujuvama koostöö ja parema ravisoostumuse.
Mille võiks enne vastuvõttu kindlasti läbi mõelda või kirja panna? Milline teave on arsti jaoks kõige olulisem?
Patsiendil on oluline mõelda järgmistele küsimustele:
- Mis on peamine probleem või kaebus, mis teda vastuvõtule toob? Millal sümptomid algasid ja kuidas on need ajas muutunud? Mis patsiendi arvates sümptomeid leevendab või süvendab?
- Milliseid ravimeid patsient igapäevaselt kasutab (ka muude haiguste tõttu)?
- Millised on peamised küsimused, millele patsient arstilt vastust ootab?
Millal on vaja pidada sümptomite päevikut? Mida sinna kirja panna?
Sümptomite päevik võib olla väga kasulik, eriti kui kaebused esinevad periooditi või nende põhjus on ebaselge. Päevikust on abi näiteks peavalu, vererõhu kõikumiste, allergianähtude ja seedetrakti kaebuste korral.
Päevikusse võiks märkida sümptomi tekkimise aja, kestuse, tugevuse, võimalikud vallandajad, kaasnevad sümptomid ning vajadusel võetud ravimid ja nende toime.
Mida võiks arstilt terviseseisundi ja raviplaani kohta küsida?
- Mis võib minu sümptomeid põhjustada?
- Kas on vaja täiendavaid uuringuid?
- Millised on ravi eesmärgid ja võimalikud kõrvaltoimed?
- Millal võiks enesetunne paraneda?
- Milliste sümptomite korral peaks kiiresti uuesti ühendust võtma?
- Kas pean muutma oma eluviisi või ravimeid?
- Millal on vajalik korduv konsultatsioon?
Kas ja milliseid dokumente või andmeid võiks vastuvõtule kaasa võtta?
- Raviskeem patsiendi tarvitatavatest ravimitest;
- varasemate analüüside/uuringute vastused (eriti kui need on tehtud välismaal või neid ei ole muul põhjusel digiloos);
- olenevalt probleemist ka sümptomite päevik;
- vajadusel kirjalikult küsimused, millele patsient ootab vastust.
Milliseid vigu enne või vastuvõtu ajal tehakse ning kuidas neid vältida?
- Sümptomeid vähendatakse või hoopis liialdatakse ning see võib viia arsti n-ö valedele jälgedele.
- Unustatakse kaasa võtta raviskeem ega teata ka ravimeid peast, loodetakse, et digiloos on kõik kirjas. Nii võib minna suur osa väärtuslikust vastuvõtuajast kaotsi.
- Katkestatakse ravi omal algatusel enne arstiga konsulteerimist.
Neid vigu saab vältida, kui valmistada ette lühike nimekiri sümptomitest ja küsimustest ning rääkida arstile ausalt kogu vajalik terviseinfo.
Kas on olukordi, kus vastuvõtuks tuleb valmistuda eriliselt (nt vereanalüüsid)?
Jah. Mõned uuringud/analüüsid nõuavad ettevalmistust (nt paastumine või teatud ravimite katkestamine). Sellisel juhul annab uuringu tellija täpsemad juhised.
Mida teha, kui vastuvõtuks valmistudes tekib lisaküsimusi või kui sümptomid muutuvad enne kokkulepitud aega?
Lisaküsimused tasub kirja panna ja vastuvõtule kaasa võtta. Kui sümptomid süvenevad oluliselt, tekivad uued murettekitavad nähud või enesetunne halveneb enne kokkulepitud aega, tuleks esmajoones võtta ühendust oma perearstikeskusega või küsida nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Milline oleks üks soovitus inimesele, et arsti vastuvõtt oleks võimalikult väärtuslikult kulutatud aeg?
Mõelge enne vastuvõttu läbi üks peamine põhjus, miks te arsti poole pöördute, ning kirjutage üles kõige olulisemad sümptomid ja küsimused. Nii saab vastuvõtu jooksul keskenduda sellele, mis on teie tervise seisukohalt kõige tähtsam, ning tõenäosus saada vajalikud vastused on suurem.