Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega. Eestis põeb astmat 70 000 kuni 110 000 inimest, kuid arvatakse, et paljudel astmat põdevatel inimestel on haigus diagnoosimata ja seetõttu õige ravi saamata. Lähemalt kirjutab Confido kopsuarst dr Erve Sõõru.
„Kevad on aeg, kus õhus lendleb suuremas kontsentratsioonis allergeene, eeskätt kevadel õitsevate puude, näiteks kase, lepa, sarapuu ja paju õietolmu allergeene. Kevadel annavad allergikul astma kaebused rohkem märku. Kindlasti on astma aladiagnoositud, kahjuks vahel ka alaravitud haigus,“ tõdeb dr Erve Sõõru. „Üsna sageli jõutakse astma diagnoosini pärast aastaid kestnud vaevusi ja elukvaliteedi langust.“
Astma korral tekib bronhivalendiku ahenemine, mis on tingitud bronhiseina silelihaste kokkutõmbumisest, ning bronhide limaskesta turse ja suurenenud limaeritus bronhide limaskesta näärmetest. Nende muutuste tõttu häirub õhu liikumine hingamisteedes, mis väljendub eriti väljahingates.
Astma tunnused on tingitud põletikust, mis muudab hingamisteed kitsamaks ja ülitundlikuks mitmesuguste ärritajate suhtes.
Peamised astma sümptomid on:
- köha;
- vilistav hingamine, eriti sügavamal väljahingamisel;
- hingeldus;
- pingetunne või raskustunne rindkeres.
Astma sümptomid esinevad sagedamini öösiti ja varahommikuti. Need võivad olla erineva tugevuse ja kestusega. Võib esineda väheste sümptomitega või täiesti astmavabu perioode, kuid haigus on olemas ka siis, kui vaevused parasjagu puuduvad.
Astmat võivad vallandada mitmesugused tegurid:
- allergeenid (nt kodutolmulestad, lemmikloomad, hallitusseened, kevadel õitsevate puude, heintaimede, umbrohtude õietolm);
- viirusinfektsioonid ja muud infektsioonid;
- õhusaaste;
- tubakasuits;
- ärritajad õhus (majapidamises kasutatavad aerosoolid, kemikaalid, värvid, lahustid),
- mõned ravimid (nt mittesteroidsed põletikuvastased ravimid);
- külm õhk, ilmamuutused;
- füüsiline koormus;
- rasvtõbi;
- tugevad emotsioonid.
Enamasti vallandavad astmat ja mõjutavad astma kulgu mitmed erinevad tegurid üheaegselt.
Astma kujunemiseks on eelsoodumus, kui lähisugulastel on esinenud allergilisi haigusi (astmat, allergilist nohu või nahapõletikku), ja ka siis, kui lapsepõlves on põetud korduvalt hingamisteede põletikke.
Arstiga tuleks rääkida, kui esinevad või on esinenud järgmised sümptomid:
- kiunuva hingamise hoog (või korduvad hood);
- häiriv köha, eriti öösel;
- öised ärkamised raske hingamise või köha tõttu;
- kuiv ja vilistav hingamine füüsilise koormuse ajal või selle järel;
- kindla aastaajaga seotud hingamisraskus;
- kindla paigaga (ka töökohaga) seotud hingamisraskus;
- sümptomid, mis tekivad kohe pärast kokkupuudet allergeeni vm ärritajaga;
- kergem hingamine pärast astmaravimite kasutamist.
Astmale on iseloomulik haigusnähtude muutlikkus, kus paremad perioodid vahelduvad kehvematega.
Astmat diagnoosida ei ole alati lihtne
Astma kahtluse korral tehakse spiromeetriline uuring, vajadusel koos bronhilõõgasti testiga. „Kui spirogrammi alusel astmat diagnoosida ei saa, kuid sümptomite alusel jääb astmakahtlus püsima, võib arst määrata neljaks nädalaks prooviravi inhaleeritava astmaraviga või suunata patsiendi kopsuarsti vastuvõtule edasisteks uuringuteks. Lisauuringute vajaduse üle otsustab kopsuarst iga patsiendi puhul eraldi,“ selgitab dr Sõõru.
Oluline on üles leida astmat vallandavad tegurid. Arstile tuleb rääkida kaasuvatest haigustest (nt diabeet, uneapnoe, reflukshaigus, südamepuudulikkus, krooniline nohu), sest sellest võib sõltuda raviplaan. „Astma on krooniline haigus, millega harjumiseks on vaja aega. Ka arst saab parema ülevaate patsiendi haigusest, kui on saanud jälgida astma kulgu mitme visiidi käigus ja ka erinevatel aastaaegadel,“ ütleb dr Sõõru.
Astma püsiraviks kasutatakse hingamisteede põletikuvastaseid ravimeid, bronhilõõgasteid ja muid ravimeid. „Kasutades ravimeid regulaarselt, saab hoida bronhide limaskesta põletikku kontrolli all ja vähendada bronhide ülitundlikkust. Astmat põdev inimene peab teadma, milliseid ravimeid hoo korral tarvitada. Piisavalt efektiivse püsiravi korral võib hooravi vajadus puududa või olla minimaalne,“ lisab kopsuarst.
Astmat põdev inimene peab olema sümptomitest teadlik ja jälgima nende esinemissagedust, tundma ärritajaid ning oskama nendega igapäevaelus arvestada. Samuti peab olema tegevusplaan juhuks, kui kontroll astma üle halveneb.
Halvasti kontrollitud astma halvendab elukvaliteeti, võib põhjustada pöördumatuid muutusi hingamisteedes ning viia raskete hoogudeni.
Astmakahtluse või astmakontrolli puudumise korral tuleb pöörduda arsti vastuvõtule. „Muu hulgas kontrollitakse, kas inhalaatorit kasutatakse õigesti – vale tehnika korral astmaravim ei toimi. Astmat põdev inimene võiks olla kehaliselt aktiivne, leida endale sobiva liikumise viisi ja koormuse.“
Dr Sõõru soovitab arutada arstiga oma hoiakuid, hirme ja eesmärke seoses astmaga. Samuti käia regulaarselt arsti vastuvõtul, ühe-kahe aasta järel, isegi siis, kui astma tundub olevat täielikult kontrolli all.