Milline mõju on geellaki pikaajalisel kandmisel?

03.07.2026

Geelküüned pakuvad rõõmu, ilu ja enesekindlust – väike luksus, mis teeb elu ilusamaks, aga mitte alati lihtsamaks. Kuidas mõjutab pikaajaline geellaki kandmine küünte tervist, selgitab Confido dermatoveneroloog ning Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi president dr Pille Konno.

Kuidas mõjutab geellaki pikaajaline kandmine ja selle eemaldamine küüneplaati?

Kogu geellaki süsteem põhineb akrülaat- ja metakrülaatmonomeeridel, mis UV-/LED-valguse toimel polümeriseeruvad kõvaks plastikulaadseks kihiks. Küüneplaat on kihiline – umbes nagu õhukesed plaadid üksteise peal –, kui neid kihte traumeeritakse, liigselt lihvitakse, siis muutub küüs õhemaks, kuivemaks ja hapramaks.

Millised on sagedasimad geelmaniküürist või -pediküürist tingitud probleemid?

Dermatoloogi vaates on geelmaniküüriga seotud mured üsna tavalised, kuigi harva eluohtlikud. Enamasti jõuavad patsiendid vastuvõtule siis, kui probleem on juba krooniline või korduv.

Kõige sagedasem probleem on onühholüüs ehk küüneplaadi lahtitulek. Tegemist on mehaanilise kahjustusega.

Esineb ka allergilist kontaktdermatiiti lakis sisalduvatele akrülaatidele ja metakrülaatidele. See on üks sagedasemaid, aga ka aladiagnoositud probleeme. Allergilise reaktsioonina võib esineda sõrmedel punetus, ketendus, sügelus, lõhed sõrmeotstes, aga ka lööve kaelal, silmalaugudel (kaudsest kontaktist). Allergiat saame kindlaks teha epikutaantestidega ehk seljale kleebitavate kontaktallergia testidega (positiivne reaktsioon 2-Hydroxyethyl methacrylate 2,0% kinnitab seda). Oluline on see, et allergia on püsiv ning nendest geellakkidest tuleb sel juhul loobuda.

Probleem on ka sekundaarsed seen- ja bakteriaalsed infektsioonid – mikrotraumad ja korduvkasutatavad töövahendid soodustavad nakkuse levikut. Kui küüs muutub rohekaks, siis on kahtlus pseudomonase infektsioonile. Kui küüneplaat pakseneb, siis tuleb uurida seeninfektsioonide suhtes.

Sagenenud on ka küünepsoriaasi juhud, mis on vallandatud küüne traumeerimisest.

UV-lampidega seoses on kirjeldatud nahavähi, lamerakk-kartsinoomi teket labakätel.

Geellakkimisel kasutatakse UV-lampe. Millist mõju avaldab see küüntele?

UV-küünelampides kasutatakse UVA-kiirgust, mis on pikima lainepikkusega ultraviolettkiirgus. Seda kasutatakse selleks, et geellakk polümeriseeruks ja kõveneks. UVA jõuab naha sügavamatesse kihtidesse ja võib omada tsütotoksilist potentsiaali, mis on üks vähiriski alustalasid.

UVA-kiirgus põhjustab DNA-kahjustusi, mis teoreetiliselt võivad olla seotud melanoomi tekkega, kui UVA-kiirgust kasutatakse väga sageli ja pikaajaliselt. Akraalset melanoomi esineb harva, see moodustab vaid 2–3% kõigist melanoomidest.

Samas, praegu puudub suur tõendusmaterjal, et geellakkide UV-kuivatamine oleks avaldanud mõõdetavat mõju melanoomi ja teiste nahavähkide esinemissagedusele.

Praegu on näiteks USA toidu- ja ravimiamet (FDA) seisukohal, et UV-küünelambid on väikse riskiga, kui neid kasutatakse vastavalt juhistele. Kui ilmneb rohkem otsest tõendusmaterjali, siis võivad need seisukohad muutuda.

Miks võib tekkida geellaki alla roheline pigment? Mis see on ja kui ohtlik see on?

Hea küsimus! See roheline laik geellaki all ehmatab paljusid, aga enamasti on sellel üsna konkreetne ja mõistetav põhjus. Kõige sagedamini on tegu bakteriaalse kolonisatsiooniga, mitte küüne „värvumisega“ lakist. Geellakk ise ei tekita rohelist värvi, aga võib luua ideaalsed tingimused bakterile. Rohelise värvuse kõige tüüpilisem põhjus on Pseudomonas aeruginosa – niiskust armastav bakter, mis toodab rohelist pigmenti (pyoverdin). See ei ole hallitus, ei ole seen, nagu sageli arvatakse. Soodustavad faktorid on sage kätepesu ja töötamine kinnastega, mille sees käed higistavad.

Kuidas tunda ära, et inimesel on tekkinud allergiline reaktsioon just geelmaniküüri või -pediküüri tõttu?

Kontaktallergiline reaktsioon ei teki kohe protseduuri ajal, vaid tavaliselt kuni 72 tundi pärast maniküüri/pediküüri. Kui on korduv kokkupuude, siis võivad sümptomid tekkida ka kiiremini. Suurima riskiga allergiliseks reaktsiooniks on akrülaadid ja metakrülaadid (nt HEMA, di-HEMA, HPMA). „HEMA-free“ ei tähenda automaatselt allergiavaba. Kontaktallergia korral tuleb lõpetada geellakkide kasutamine.