Luupus ehk süsteemne erütematoosne luupus (SEL) võib avalduda väga erinevalt, seetõttu ei pruugi diagnoosini jõudmine olla lihtne. Haigusel võib olla ka märkimisväärne mõju elukvaliteedile, selgitab Confido reumatoloog dr Kati Otsa. Tunnustatud reumatoloogiaekspert tutvustab lähemalt luupuse olemust, sümptomeid ja ravivõimalusi.
Luupus on üks autoimmuunhaigustest, millega reumatoloogid oma töös tegelevad. „Autoimmuunsus tähendab seda, et inimese immuunsüsteem, mis peaks organismi kaitsma kõikvõimalike n-ö sissetungijate eest, on hakanud ründama hoopis enda terveid rakke ja kudesid, põhjustades seeläbi põletikku,“ selgitab dr Otsa.
Tegemist on harvikhaigusega, mille levimus Eestis on ligikaudu 46 juhtu 100 000 elaniku kohta. „Üldiselt inimesed sellise haiguse olemasolust suurt midagi ei tea. Naljaga pooleks võiks öelda, et luupusest on ilmselt kuulnud need, kes omal ajal dr House’i telesarja vaatasid. Teadupärast oli ta meister väga keeruliste meditsiiniliste juhtumite lahendamisel,“ jagab arst.
Dr Kati Otsa toob välja, et süsteemne erütematoosne luupus on väga keeruline haigus. „Lupus on ladina keeles hunt ja see iseenesest viitab sellele, et tegemist on potentsiaalselt kurja ja agressiivse haigusega. Erütematoosne tähendab punetust ehk haigusele on iseloomulik põletikuline punetav nahk näol või kehal. Süsteemne tähendab, et haigus haarab kogu keha – haigestuda võivad kõik organid,“ selgitab arst ja lisab, et tegemist ei ole ühe organi haigusega.
„Haigestuvad tavaliselt naised, see näitab naissuguhormoonide rolli haiguse kujunemises. Näiteks iga ühe mehe kohta haigestub luupusesse üheksa naist,“ toob arst välja ja lisab, et haigestumise tipp on just fertiilses eas, kuid haigus võib tabada ka lapsi ja juba vanemas eas inimesi.
Haigust on raske diagnoosida
„Kliinilise avaldumise varieeruvus on väga suur, seepärast võib olla haiguse diagnoosimine ja adekvaatse ravini jõudmine keeruline,“ räägib dr Otsa. „Ei ole luupusehaiget, kes sarnaneks haiguse avaldumise poolest teisele luupusehaigele. Ühel on haigestunud neerud, nahk ja liigesed, teisel kesknärvisüsteem, veresoonkond ja nahk, kolmandal süda, vereloome ja serooskelmed, neljandal esineb alopeetsia ehk juuste väljalangemine, limaskestade haavandumised ja liigesepõletik jne,“ toob reumatoloog näiteid ning lisab, et variatsioonid on lõputud.
Samuti varieerub haiguse kulg arsti sõnul kergest kuni potentsiaalselt eluohtliku haiguseni. Tegemist on kroonilise ehk eluaegse haigusega, mis on progresseeruva iseloomuga, kuid kergema kulu korral võib esineda pikalt kestvaid vaibeperioode, mil haigus endast märku ei anna,“ räägib dr Otsa.
„Enne kui patsient luupuse kahtlusel reumatoloogini jõuab, on mitmed teised eriarstid teda tavaliselt juba põhjalikult uurinud.“
Luupusel on elukvaliteedile oluline negatiivne mõju
Dr Kati Otsa sõnul kogeb enamik luupusehaigeid jõuetust ja väsimust. „Paljudel kaasneb haigusega krooniline valu. Võib olla palavikku. Kui siseorganid on pikalt põletikus, siis häirub nende funktsioon – neerupuudulikkus ja südamepuudulikkus toovad kaasa halva enesetunde, nõrkuse ja sageli tursed,“ selgitab dr Otsa ja lisab, et haigusega tekkiv liigesefunktsiooni puudulikkus tähendab inimese jaoks ka valu ja liikumispuuet.
„Luupusega kaasnevad tavaliselt meeleolu langus ja kognitiivse funktsiooni häired. Ärevuse ja depressiooni esinemine koos luupusega on sage,“ räägib arst ja lisab, et esineda võib psühhootilisi episoode. „Kannatab patsientide sotsiaalelu, õppimis- ja töövõime.“
Krooniline haigus, mille ravi on eluaegne
Arsti sõnul ei saa haigust välja ravida, kuid tänapäevaste ravimitega on enamasti võimalik haigust kontrollida. „Uute ravimite kättesaadavuse paranemisega saame loobuda hormoonravimite suurtest doosidest või hormoonravist üldse, tänu millele näeme vähem hormoonravi kõrvaltoimeid,“ räägib dr Otsa. „Võrreldes 20 aasta taguse raviarsenaliga on tänapäevase raviga tulemused oluliselt paranenud. Eesmärk on suruda maha kogu keha haarav autoimmuunne põletik, see omakorda säästab organeid ja nende normaalset funktsioneerimist. Luupusehaigete elumus on viimase paarikümne aastaga oluliselt paranenud, kuid kahjuks on ikka juhte, kus vaatamata ravile me haiget päästa ei saa.“
Arsti sõnul on ravi eluaegne ja patsiendid on reumatoloogi jälgimisel.
Uusimad ravimeetodid
„Haiguse patogenees ehk bioloogilised mehhanismid, mis haigust põhjustavad, on tegelikult üsna hästi teada, aga siiani ei ole lõpuni selge, mis sellise haiguse vallandab,“ räägib dr Otsa. „Ilmselt on siin mitme faktori koosmõju: geneetiline foon, põetud infektsioonid, sugu, keskkonnafaktorid, kahjulikud harjumused,“ lisab ta.
Uuemad avastused on seotud ravimitega. „Uued ravimid on n-ö sihtmärgistatud ravimid, mis ei suru laialt alla kogu immuunsüsteemi, vaid blokeerivad ühe kindla põletikumehhanismis osaleva teguri, vaigistades nii kogu põletikuahelat. Kõige uuemaks ravimeetodiks on aga palju keerulisemad rakumanipulatsioonid, mis reprogrammeerivad immuunsüsteemi. Tegemist on väga efektiivsete ravimeetoditega, mille laialdasemat kasutamist piirab kahjuks kõrge hind,“ nendib arst.
„Uuringud käivad ja mida paremini õpitakse tundma haiguse kujunemise mehhanisme, seda uuenduslikumaid ravimeid ka välja arendatakse ning loodetavasti paranevad ravitulemused veelgi,“ räägib arst.