Psoriaatiline artriit on krooniline autoimmuunne põletikuline liigesehaigus, mis kujuneb inimestel, kes juba põevad nahahaigust psoriaasi. Millised on psoriaatilise artriidi sümptomid, miks see haigus tekib ning kuidas seda ravitakse, selgitab Confido reumatoloog dr Kati Otsa.
Nii nagu psoriaatiline artriit on ka psoriaas oma olemuselt autoimmuunhaigus. „Psoriaasi korral hakkab inimese enda immuunsüsteem mitmetel põhjustel ründama nahka, põhjustades nahas põletikku, mis väljendub lööbena. Haaratud võivad olla ka küüned ja juustega kaetud peanahk,“ selgitab dr Otsa. Ta lisab, et kui psoriaasile lisandub artriit ehk liigesepõletik, siis tähendab see, et immuunsüsteem ründab ka liigesstruktuure. Samas toob ta välja, et mitte kõigil psoriaasi põdevatel inimestel ei kujune liigesepõletik. „Hiljutiste epidemioloogiliste uuringute põhjal kujuneb liigesepõletik keskmiselt 30%-l psoriaasiga patsientidest. Vahel harva näeme, et liigesepõletik eelneb nahahaaratusele. Haigestuda võib igas eas.“
Laialdase nahalööbega patsiendil võib olla kergekujuline liigesepõletik ja vastupidi
Reumatoloogi sõnul on psoriaatilise artriidi esmane sümptom liigesevalu, millele tavaliselt järgneb liigeseturse ja -kangus ning liigese funktsioon häirub. „Näiteks hakkab patsient lonkama või ei suuda üldse liikuda,“ räägib arst. Haigestuda võivad kõik liigesed, k.a lülisammas. Iseloomulik on ka valu kõõluste kinnituskohtadel luudele. „Eriti tuleb see esile seljavalu või kannavalu korral,“ täpsustab ta. „Psoriaatilisele artriidile on iseloomulikud ka daktüliidid – seisund, mille korral kas terve sõrm või varvas on haaratud põletikust ja tekib n-ö viinersõrm või -varvas. Vahel kaasneb psoriaatilise artriidiga silmade põletik, mille korral silmad on väga valulikud, punetavad ja nägemine on hägune. Võib kaasneda ka nõrkus, jõuetus ja suur väsimus,“ räägib dr Otsa. Arst toob välja, et korrelatsiooni nahahaaratuse ulatuse ja liigesepõletiku raskuse vahel ei ole – laialdase nahalööbega patsiendil võib olla kergekujuline liigesepõletik ja vastupidi.
Üldiselt on psoriaatiline artriit progresseeruva kuluga haigus
Nagu eespool märgitud, on psoriaatiline artriit autoimmuunne haigus. Mis sellist keha enda vastu suunatud immuunreaktsiooni põhjustab, ei ole tänapäevani päris selge. „Kindlasti ei ole see tingitud ühest faktorist. On teada geneetiline eelsoodumus, sest haigust esineb perekonniti, ja need inimesed on HLA-B27 geeni kandjad,“ selgitab reumatoloog. „Seda geeni on lihtne analüüsiga tuvastada. Samas ei ole kõik psoriaasi või psoriaatilise artriidi põdejad HLA-B27-positiivsed, on ka muid tegureid ja geene,“ räägib arst. Ta lisab, et olulised haigust põhjustavad või vallandavad tegurid lisaks geneetilisele eelsoodumusele on veel eluviis, põetud infektsioonid ja keskkonnafaktorid.
„Haiguse kulg võib olla väga erinev alates kergest aeglasest kulust kuni väga agressiivse ja liigeseid kiiresti destrueeriva haiguseni,“ kirjeldab dr Otsa ning lisab, et samuti on haiguse kulus iseloomulik n-ö lainetamine – haiguse ägedamad ja aktiivsemad perioodid vahelduvad rahulikuma perioodiga, mil kliiniliselt haigus ei avaldu. „On täheldatud ka sesoonsust. Üldiselt on aga haigus ikka ajas progresseeruv.“
Ravi õigeaegne alustamine ja järjekindlus hoiavad ära invaliidistumise
Haigus ei ole väljaravitav, kuid dr Otsa sõnul on tänapäevase raviga võimalik hoida haigust kontrolli all. „Psoriaatiline artriit nagu ka iga teine krooniline liigesepõletik võib hävitada liigesed, mistõttu on varajane diagnoosimine ja ravi väga olulised. Ravi õigeaegne alustamine ja järjekindlus hoiavad ära invaliidistumise. Psoriaatilise artriidiga patsiendid peaksid olema reumatoloogi jälgimisel.“
Küsimusele, kuidas haigust diagnoositakse, vastab dr Otsa, et kui nahapsoriaasi põdeval inimesel tekib liigesepõletik, siis on suure tõenäosusega tegemist psoriaatilise artriidiga. „Arst peab siiski välistama mõne teise liigesepõletiku võimaluse ja selleks on terve rida spetsiifilisi vereanalüüse,“ räägib ta. „Röntgenmuutusi haiguse algusjärgus tavaliselt ei ole, abi võiks vajadusel olla kas ultraheliuuringust või MRT-st (magnetresonantstomograafia).“
Nagu eespool öeldud, siis on varajane diagnoosimine ja ravi alustamine väga tähtsad, et hoida ära liigese struktuurne kahjustus. Dr Otsa sõnul ei saa psoriaatilist artriiti päris välja ravida, kuid raviga on võimalik haiguse kulgu oluliselt pidurdada või isegi saavutada täielik vaibeperiood pikkadeks aastateks.
„Medikamentoosse ravina kasutatakse valu- ja põletikuvastast ravi ning immuunsüsteemi mõjutavaid ravimeid,“ selgitab arst ning lisab, et tänapäeval on kasutusel terve hulk bioloogilisi ravimeid, mis ravivad hästi nii liigeseid kui ka nahka. Oluline on üle vaadata ka oma eluviis: kaalukontroll, alkoholitarbimise piiramine, stressi ohjamine jm üldised tervisliku eluviisi soovitused.
„Kõike seda järgides ongi võimalik saavutada haigusnähtude oluline paranemine või ka haiguse täielik remissioon, mil liigesed endast üldse tunda ei anna ja nahk on lööbeta,“ räägib arst. „See tähendab elukvaliteedi olulist paranemist, inimene püsib võrdselt teistega tööturul, saab jätkata oma õpinguid ja elada igati täisväärtuslikku elu.“