Vererõhuravimi võtmine jäetakse tihti pooleli, kui saavutatakse normaalne vererõhk. Miks on see vale, selgitab Confido kardioloog ja kliiniline farmakoloog dr Toomas Marandi.
Üsna levinud on arusaam, et kui näiteks kahekuulise vererõhuravimite tarvitamise järel saavutatakse normaalne vererõhk, siis justkui polegi enam vaja ravimeid võtta. „See on täielik eksitee,“ rõhutab dr Marandi.
„Oluline on mõista, et arst kohandab raviskeemi vastavalt patsiendile ja eesmärkväärtuste saavutamisel tuleb sobivat raviskeemi jätkata,“ ütleb dr Marandi. „Loomulikult vaadatakse raviskeemi regulaarselt üle ja korrigeeritakse seda vastavalt patsiendi seisundi muutustele. Kui rääkida müokardiinfarkti põdenud haigetest, siis kasutatakse teatud ravimeid ainult teatud aja jooksul (näiteks osasid tromboosivastaseid ravimeid kuni aasta jooksul). Kõike seda saab arutada oma raviarstiga,“ rõhutab ta.
Millal raviplaani tuleks muuta?
Mis annab arstile märku, et patsiendi raviplaani tuleb muuta? „Regulaarsel visiidil vaadatakse üle patsiendi kaebused ja hinnatakse seisundit, samuti asjakohaste analüüside ja uuringute tulemusi,“ selgitab dr Marandi.
„Üldises plaanis hinnatakse patsiendi enesetunnet, eluliste näitajate ning uuringutulemuste vastavust soovitud ravieesmärkidele. Üha suuremat tähelepanu tuleb pöörata ka ravimite võimalike kõrvaltoimete äratundmisele ja teemadele, mis mõjutavad patsiendi elukvaliteeti ja igapäevast eluolu, nende hulka kuulub mh ravimite võtmise kellaaegade sobivus patsiendi igapäevase elurütmiga. Eriti vanematel patsientidel tuleb üha rohkem mõelda ka sellele, kas väga mahukad raviskeemid ja lisaks võetavad toidulisandid ikkagi annavad soovitud efekti või rahuldava elukvaliteedi ja prognoosi tagab hoopis lühem valik ja „pehmemate“ ravieesmärkide järgimine. Kõik eelnev on läbipõimunud kompleks, mille alusel arst otsustab raviskeemi sobivuse või muutmisvajaduse üle,“ lisab arst.
Dr Marandi oli aastatel 2024–2025 meeskonnajuht ja projektijuht Tervisekassa raviteekondade kiirendiprogrammis projektis „Müokardiinfarktihaige haiglajärgne raviteekond“. Töö tulemused leidsid kajastamist Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressil 2025 aasta sügisel Madriidis ning on täna haigete käsitluse aluseks Eestis üleriiklikul tasemel.