Mikrobioota on seedetrakti mikroorganismide kooslus, mis mängib tähtsat rolli inimese tervises ja heaolus. Kui mikrobioota on tasakaalust väljas, võib see soodustada erinevaid haigusi ja muid terviseprobleeme, seal hulgas seedeprobleeme, ülekaalu, diabeeti, allergiaid. Küsisime täpsemalt Confido toitumisterapeudi Eliisa Hermlini käest.
Mitmekesine soolestiku mikrobioota tähendab, et soolestikus pesitseb palju eri liiki mikroorganisme, sh baktereid, seeni, viiruseid. Kõik need mängivad inimese tervises olulist rolli. Soolestiku ning üldise tervise ja heaoluga seostatakse just mikroorganismide suuremat mitmekesisust.
Soolestiku mikrobiootal on oluline roll naise igas eluetapis: lapsepõlvest täiskasvanueani, viljakast east menopausini. Lisaks soolestiku mikrobioomile on naistel oluline ka tupe mikrobioom. Mõlemad mõjutavad näiteks viljakust, põletike riski, sünnituseelset ja -järgset tervist. Tupe mikrobioomi peamine roll on kaitse haigustekitajate eest. Terve tupe mikrobioom koosneb valdavalt laktobatsillidest, mis toodavad piimhapet ja aitavad hoida pH-d happelisena – see takistab patogeensete bakterite ja pärmseente vohamist. Soolestiku mikrobioom aitab seedida kiudaineid, toetab immuunsüsteemi ja mõjutab ka östrogeeni metabolismi, mis on oluline hormonaalse tasakaalu säilitamisel.
Kas mikrobioomil on võimalik seos erinevate haigustega?
Mitmed naiste- või naistel levinumad haigused, näiteks kandidoos, bakteriaalne vaginoos, korduvad kuseteede põletikud, premenstruaalsed sümptomid, polütsüstiliste munasarjade sündroom ja viljakusprobleemid võivad samuti olla seotud mikrobioomi tasakaalutusega.
Millal tasub rääkida spetsialistiga ja millest võiks abi saada?
Toitumisspetsialist võib aidata korrigeerida menüüd, et see toetaks soolestiku bakteriaalset kooslust. Ka mikrobioomi test võib aidata anda ülevaate soolestiku bakteriaalsest kooslusest ja siis saab selle alusel korrigeerida menüüd.
Kuidas mõjutab hormonaalne seis mikrobioomi naise eri eluetappidel?
Hormonaalsed muutused kogu elu jooksul – teismeeast kuni menopausini – mõjutavad nii soolestiku kui ka tupe mikrobioomi.
Östrogeenil on oluline roll tupe epiteel- ja sidekoe tervise toetamisel, seetõttu mõjutavad östrogeenitaseme kõikumised tupe niiskustaset ja bakterite tasakaalu. Tupe mikrobioom muutub elu jooksul vastavalt östrogeenitaseme loomulikele tõusudele ja langustele. Lapsepõlves on tupe pH pigem aluseline ning seda koloniseerivad peamiselt naha- ja soolepäritolu mikroorganismid. Puberteedieas toimuvad hormonaalsed muutused, mille tulemusena pH-tase langeb ja muutub happelisemaks, võimaldades Lactobacillus’e vohamist.
Raseduse ajal muutub tupe mikrobioom taas. Östrogeenitase tõuseb, suurendades glükogeeni tootmist tupe epiteelirakkudes. See loob sobiva keskkonna laktobatsillide liikidele, eriti L. crispatus’ele, muutes mikrobioomi stabiilsemaks ja happelisemaks ning pakkudes kaitset bakteriaalsete infektsioonide eest. Samas võib rohke glükogeen ja muutunud immuunsus suurendada Candida albicans’i kasvu, seepärast on raseduse ajal kandidoosi risk suurem. Pärast sünnitust langeb östrogeenitase järsult, viies mikrobioomi taas tasakaalust välja. Ligikaudu 40%-l naistest on mikrobioom kuus nädalat pärast sünnitust laktobatsillidest vaesunud. See suurendab infektsioonide riski, eriti kui kaasneb stress ja unevõlg.
Menopausi ajal toimuvad tupe mikrobioomis taas olulised muutused: östrogeenitaseme langusega kaasneb laktobatsillide vähenemine ja suureneb naha mikroorganismide, näiteks stafülokokkide osakaal, mis omakorda tõstab tupe pH-taset. Madal östrogeenitase koos laktobatsillide vähenemisega võib kaasa tuua sümptomeid, nagu tupekuivus, ning suurenenud riski infektsioonide tekkeks, näiteks bakteriaalne vaginoos.
Soolestikus peitub ka mikrobioomi osa, mida nimetatakse östroboloomiks – see on mikroobide kogum, mis osaleb östrogeenide ainevahetuses ja ringluses. Teatud soolestikubakterid toodavad ensüümi β-glükuronidaas, mis aitab muuta östrogeeni selle aktiivseks vormiks, võimaldades sel uuesti vereringesse imenduda ja oma mõju avaldada.
Kui östroboloom on tasakaalus, aitab see hoida östrogeenitaset stabiilsena ning toetab naise hormonaalset tervist – sealhulgas meeleolu, libiidot, luutihedust, viljakust ja menstruaaltsüklit.
Kui aga mikrobioom on vaesunud või tasakaalust väljas, võib aktiivse östrogeeni tase langeda või hoopis suureneda viisil, mis põhjustab hormonaalset tasakaalutust. See on seotud selliste seisunditega nagu östrogeeni dominantsus, premenstruaalne sündroom (PMS), endometrioos, viljakusprobleemid ja võib mõjutada isegi rinnavähi riski.
Mida saab naine teha oma mikrobioomi tasakaalu toetamiseks?
Mikrobioomi tasakaalu toetamine algab kõigepealt igapäevastest toiduvalikutest. Kiudainerikkad toidud, mitmekesine taimne menüü (õunest-ploomidest täisterajahust toodeteni) ja fermenteeritud toidud (nt hapukapsas, kimchi, eluskultuuridega jogurt) loovad soolestikus keskkonna, mis soodustab kasulike bakterite kasvu.
Oluline on arvestada, et mikrobioomi ja östrogeeni vahel on kahesuunaline seos. Mikrobioom aitab kaasa östrogeeni ainevahetusele ja ringlusele (nn östroboloom), samas mõjutab östrogeen mikrobioomi koostist, eriti tupe ja soolestiku tasandil. See rõhutab vajadust käsitleda toitumist ja hormonaalset tasakaalu koos, eriti naiste tervise toetamisel.
Elukaare jooksul toimuvad loomulikud hormonaalsed muutused – näiteks puberteet, rasedus, menopaus – mõjutavad nii tupe struktuuri kui ka mikrobioomi kooslust. Mikrobioomi toetamine aitab neid üleminekuid tasakaalustada ja võib vähendada riski infektsioonideks või ebamugavustundeks.
Soovitused:
- Tugevdage soolestiku mikrobioomi – sest soolestiku tasakaal mõjutab ka tupe mikrobioomi. Düsbioos võib suurendada korduvate põletike riski.
- Hoidke veresuhkrutase stabiilsena – veresuhkrutaseme järsud langused võivad mõjuda kehale stressina ja käivitada stressihormoonide, nagu kortisooli tootmise. Pikaajaliselt võib see mõjutada ka suguhormoonide tasakaalu, kuna stressihormoonid võivad pärssida östrogeeni ja progesterooni normaalset tootmist.
- Vähendage kokkupuudet keskkonnatoksiinidega, näiteks plastist vabaneva bisfenool A-ga (BPA), mis võib häirida hormoonsüsteemi. Kasutage võimalusel klaasi või roostevaba terast.
Mikrobioomi toetamiseks võib olla kasulik kasutada ka õigeid bakteritüvesid sisaldavaid probiootikume. Õiged bakteritüved aitavad konkureerida haigustekitajatega, toetavad immuunsüsteemi, alandavad pH-taset ja aitavad taastada tasakaalu.
Mida näitab mikrobioomi test?
Mikrobioomi testiga on võimalik määrata järgmist:
- Soolekoosluse mitmekesisust, erinevate bakterite arvu ja osakaalu kooslust. Krooniliste haiguste sagedane näitaja on soolekoosluse mitmekesisuse vähenemine.
- Põletikega seostatavate bakterite arvu. Me ei tea täpselt seoseid põletike ja soolemikrobioota vahel, kuid on võimalik tuvastada hälbeid normaalsest kooslusest. Näiteks entrobakterite suur osakaal soolekoosluses viitab põletikulistele protsessidele seedetraktis.
- Laktobatsillide ja bifidobakterite osakaalu. Nende seas leidub tuntud probiootilisi baktereid, aga üldiselt aitavad ka teised laktobatsillid ja bifidobakterid kaasa hea sooletervise tagamisele.
- Kiudainete lagundajaid ja sapitolerantseid baktereid. Kiudainete lagundajaid peab olema sooles sellises koguses, et tekiks piisavalt orgaanilisi happeid (piimhape, äädikhape, võihape jm), mis on olulised immuunsüsteemi, närvisüsteemi jm protsesside normaalseks toimimiseks. Sapitolerantsete bakterite suurem arvukus aga viitab liiga rasvarikkale toidule ning sapitolerantsete bakterite seas on sageli ka toksilisi ühendeid tootvaid baktereid.