7 ideed Arvamusfestivalilt, kuidas KOOSTÖÖS päästa Eesti esmatasand

04.09.2025

Statistika näitab, et igal aastal lahkub aga Eesti perearstisüsteemist 60–70 perearsti, kellest enamik läheb pensionile. Residentuurist tuleb uusi arste asemele ligikaudu 30–40 – sel aastal võeti vastu 38 residenti, 40 õppekohast 2 kohta jäi täitmata. Mida tugevam on esmatasand, seda parem on kogu Eesti tervishoiusüsteem. Kuidas jõuda sinnani, et esmatasandi arstiabi kättesaadavus oleks üle Eesti tagatud, ühtlaselt nii täna, homme kui ka kümne ja kahekümne aasta pärast?

Arvamusfestivali Tervise tuleviku alal arutlesid esmatasandi arstiabi tuleviku üle Eesti Perearstide Seltsi juht dr Elle-Mall Sadrak, Confido Esmatasandi Tervisekliiniku juht dr Karita Košeleva, Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna residentuuri prodekaan dr Helen Reim, Eesti Noored Perearstid juhatuse liige dr Jürgen Merilind. Arutelu juhtis Confido Töötervishoiukeskuse juht, töötervishoiuarst dr Evelin Ilves.

Siit seitse ideed, mida esmatasandi eksperdid koostöös esmatasandi arstiabi kitsaskohtade lahendustena näevad.

1.Selged rollid ja kvaliteedinõuded

ning ka ootused neile tuleb ära määratleda ning teha otsuseid, mis motiveeriks perearste oma pädevusi veelgi enam hoidma ja arendama. „Esmatasandi arengukava sai kinnitatud sel aastal. Nüüd on vaja otsuseid – tegevused paika panna ja neid rakendada. Siis on aastal 2035 meil parem tervishoid kui meil on täna. Esimene asi on otsus ära teha, mida me tahame esmatasandilt. Mida me tahame Eesti inimesele esmatasandilt lubada,“ ütles dr Elle-Mall Sadrak.

2. Pereõe rolli suurendamine

Usaldussuhe patsiendi ja perearsti, aga ka pereõe vahel võiks paraneda ning seeläbi võiks suureneda pereõe roll esmatasandi ravis. Pereõde on suur ressurss esmatasandil, kes võiks kergemaid muresid ise lahendada. “Eesti inimene tahab väga oma perearsti silmast silma näha. Kui keegi ütleb, et ei ole näinud – palju õnne, teil pole ühtegi tõsist haigust,“ sõnas dr Jürgen Merilind ja rõhutas perearstikeskuste puhul pereõe olulisust töös: “Tema on ikka keskuse süda ja hing.“

„Perearst ei ole üksi, tema juures seisab alati professionaalne ja tubli pereõde, tihti kliinilised assistendid või ämmaemandad, kui tegemist on tervisekeskusega. Ärge arvake, et kui teie kõnele vastavad nemad, siis te jääte abita. Kõik mured, mis peavad jõudma perearstini, jõuavad temani,“ rõhutas dr Karita Košeleva usalduse olulisust.

3.Uued koostöömudelid

Uued koostöömudelid võimaldavad maapiirkondades arstiabi kättesaadavust tõsta. Koos Tervisekassaga on Confidol käimas sellise keskuse mudeli katsetamine ja arendamine Rapla linnas: mitme nimistu peale on tervisekeskuses üks perearst, kaks üldarsti ja kuus pereõde – patsiendiga tegeletakse meeskonnana. „Tervisekassa lõi selle pilootprojekti, sest kvaliteetset perearstiteenust ei suudetud piirkonda tagada ja patsientidel ei olnud stabiilsust. Nüüd on Tervisekassa tagasiside järgi stabiilsus paranenud,“ ütles dr Košeleva.

4.Põhjalik haigusloo dokumentatsioon

Uued töömudelid jätavad arstidele rohkem aega, et kirjutada haiguslugudesse sisukad kokkuvõtted ja ravisoovitused, mida patsiendid saavad lugeda patsiendiportaalist. See on infovahetuskanal arstide vahel, aga ka arsti ja patsiendi vahel.

“Üha rohkem patsiente loeb aktiivselt patsiendiportaalis oma haigusloo kokkuvõtteid. Meil on oma tervisekeskuses kokkulepe, et panen sinna kirja ka ravisoovitused ning patsiendil on väga hea spikker, mida ta peaks edasi tegema. Millal ta peaks oma analüüse kordama ja millal uuesti ennast perearstile või -õele näitama peab,“ sõnas dr Košeleva.

5.Toimiv kanal patsiendi ja eriarsti vahel

Vaja on digilahendust, mille kaudu eriarsti jälgimisel olev patsient saab otse arstiga ühendust võtta. „Minu suur unistus koostöö vallas on haigla eriarsti ja patsiendi suhtluseks kanal, mis päriselt ka töötab. Kanal, mille kaudu eriarsti jälgimisel olev patsient saab ise eriarstiga ühendust võtta. Praegu on suhtlus eriarstiga kui lotovõit – kas patsient saab ta kätte või ei. Pole uut saatekirja, pole pikendatud retsepti – patsient satub sellega jälle perearsti juurde,“ ütles dr Sadrak.

6.Tugev e-konsultatsioonide ja isiklike kontaktide võrgustik

Vaja on suuremat koostööd perearstide ja teiste eriarstide vahel, et paremini hoida ja edastada infot patsiendi teekonnast. Dr Merilind sõnas, et e-konsultatsiooni süsteem tõepoolest on parandanud erinevate osapoolte infovahetust ning see süsteem võiks saada veelgi enam arstide töö igapäevaosaks: „Patsient teab, mis ta mure on, perearst teab, et saadab ta patsiendi haiglasse õigele eriarstile. Selleks on hea lahendus e-konsultatsioon. See koostöö võiks veelgi paremaks muutuda. Ka e-konsultatsioon haigla oma arstide vahel võiks veelgi enam toimida.“

Unustada ei tohi ka inimsuhteid ja erialast võrgustikku, rõhutas dr Helen Reim. „Koostöö minu jaoks on eelkõige eriarsti ja perearsti koostöö, me ei saa ilma teineteiseta. Peremeditsiini residentuur on mõnes mõttes ka inimsuhete loomine – perearsti resident käib kaks aastat erinevates haiglates ja kogub võrgustikku, kellega ta saab hiljem patsiente ravides otse rääkida. See on meie tugevus siin väikses Eestis,“ sõnas dr Reim. „Kui ma tunnen neid inimesi, kellega ma patsienti ravin, tunnen, et oleme üheskoos selle patsiendi eest väljas, ma olen hoolsam ja põhjalikum ka dokumentatsiooniga.“

7.Laiem koostöö teiste spetsialistidega ja patsiendi vastutus

Esmatasandi arstiabi andmisse saaks kaasata ka teisigi osapooli: töötervishoiuarste, pereõdesid, raviskeemide puhul proviisoreid. Dr Evelin Ilves rõhutas, et töötervishoid on ainsa ennetava meditsiini erialana üldse tervishoiust lahti ühendatud ning ressurss ja pädevus seega kasutamata. Töötervishoiuarst peaks tervisekontrollis avastatud  terviseprobleemid esmatasandi tasemel siiski lõpuni käsitlema. See aitaks ka perearstidelt koormust maha võtta. “Töötervishoiuarstid õpivad selliste probleemidega tegelema, mida perearstidele ei õpetatagi, kasvõi luu-lihaskonna probleemid. Aga me lihtsalt ei saa oma pädevusi rakendada ja inimesi ravida. Miks mitte ei võiks mõni töötervishoiuarst tervisekeskustes aeg-ajalt vastuvõtte teha ja tööga seotud tervisemuredega patsiendid endale võtta?” rääkis dr Ilves. “Eestis on see täiesti kasutamata ressurss.”

Dr Merilind tõi esile, et inimese tervis on küll arsti kätes, aga tegelikult on tema enda kätes ka. “Arstid peavad kindlasti patsienti tema tervise osas harima, aga teisalt võiksid patsiendid ise ka oma tervise eest rohkem hoolt kanda. Tervislik toitumine ja tervislikud eluviisid – see on see, millest me põhimõtteliselt iga vastuvõtt patsiendiga räägime. Me tahame, et Eestis elaksid maailma kõige tervemad inimesed – kui inimesed on terved, nad teavad oma terviseprobleeme ja kuidas neid lahendada, siis arstide koormus seeläbi ka väheneb.”