14. novembril tähistab maailm diabeedipäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu diabeedile ja sellega kaasnevatele tervisehädadele. Valitud kuupäev on sümboolse tähendusega, tähistades Sir Frederick Bantingu sünnipäeva. Ta oli üheks insuliini avastajaks üle 100 aasta tagasi, aidates sellega leida võimaluse muuta tollal ravimatu surmahaigus krooniliseks haiguseks.
Tänapäevased diabeedi ravivõimalused on väga head, viimasel aastakümnel oluliselt paranenud ja muutunud kättesaadavaks. Saadaval on mitmed uue toimega ravimid, kiirema toimega insuliinid, targad insuliinipumbad, glükoosisensorid ja palju muud, kuid endiselt on diabeet krooniline haigus, millest terveneda ei ole võimalik ka täna kättesaadavate vahenditega.
Diabeet esineb 6–7 protsendil täiskasvanud elanikkonnast, kes on seetõttu ohustatud muuhulgas südameveresoonkonnahaigustest (nt ajuinsult, südameinfarkt), kroonilisest neeruhaigusest, silmakahjustusest ja jalahaavandite ning amputatsiooniriski tõstvast labajalgade tundlikkushäirest. Kõiki tüsistusi on võimalik ära hoida hea veresuhkrutaseme säilitamisega ravimite ja eluviiside abil.
Kõige sagedamini esineb 2. tüüpi diabeet, mis moodustab ligikaudu 90 protsenti kõigist diabeedijuhtumitest. Selle kõige olulisemaks riskifaktoriks on 21. sajandi epideemiaks nimetatud rasvumine, mida seostatakse eelkõige parema toidu ja mugavama eluviisiga. Tervise parandamiseks on kindlasti vajalik regulaarne füüsiline koormus vähemalt 150 minutit nädalas, tervislik toit (juurvilad, puuviljad) ja kehakaalu vähendamine. Kuigi neist viimane ei ole sugugi kerge ülesanne ja ei õnnestu soovitud ulatuses sageli ka parima tahtmise korral, siis vaatamata sellele on tervislikel eluviisidel kasu endiselt olemas.
Head diabeedipäeva!