Hiljuti avaldatud Kanada ja USA teadlaste uuring (https://doi.org/10.1371/journal.pbio.3003399) 770 terve täiskasvanuga tuvastas viis selgelt erinevat uneprofiili (uneharjumuste ja -mustri kirjeldust ajas – toim). See leid on oluline, sest aitab meil mõista, et unehäired ei ole kõigil ühesugused – igaüks meist võib kuuluda erinevasse kategooriasse ja vajada seetõttu ka erinevat lähenemist.
Esimene profiil: ärevusega seotud unehäire
See on klassikaline muster, kus inimene veeretab end voodis tunde, peas keerlevad lõputud muremõtted ja „Mis siis, kui..“ küsimused. Isegi kui uinumine õnnestub, ärgatakse öösel korduvalt, päeval valitseb ärevus ja väsimus. Aju jääb kinni sisemise dialoogi ringlusse, otsekui raadio, mis ei suuda välist maailma vastu võtta.
Kui tunnete end selles kirjelduses ära, siis pelk uneravim või melatoniin ei pruugi olla parim lahendus. Need aitavad küll magama jääda, kuid ei lahenda põhiprobleemi – ärevust. Efektiivsemad võivad olla hoopis kognitiiv-käitumuslikud tehnikad, lõõgastusharjutused või ärevuse käsitlemine koos professionaaliga.
Teine profiil: une vastupanuvõime
See on kõige intrigeerivam grupp – inimesed, kellel võib olla ATH või ärevus, kuid kes magavad suurepäraselt. Uinumine võtab ainult kümme minutit, und jagub kaheksaks tunniks ja hommikul on enesetunne värske. Need inimesed näitavad, et hea uni võib toimida kaitsefaktorina vaimse tervise probleemide korral.
Kui kuulute siia gruppi, on oluline oma head und hoida ja kaitsta. See tähendab ettevaatlikkust ravimite või elustiiliga seotud keerukuste suhtes, mis võiksid seda väärtuslikku ressurssi kahjustada.
Kolmas profiil: kunstliku une paradoks
Siia kuuluvad inimesed, kes kasutavad regulaarselt melatoniini või uneravimeid. Magamine küll õnnestub, kuid päeval on mälu „udune“, inimeste nimesid meeles pidada on raskem, emotsioone nägudelt lugeda on keeruline ja aju töötab justkui läbi halli filtri.
Oluline on mõista, et melatoniin on suurepärane tsirkadiaanse rütmi regulaator – see annab ajule signaali, et õhtu on käes, aeg valmistuda uneks –, kuid ei ole klassikaline uinuti. Kui märkate kognitiivseid kõrvaltoimeid, võib olla aeg kaaluda järkjärgulist ravimitest loobumist või nende asendamist käitumuslike meetoditega.
Neljas profiil: krooniline unevõlg
See kirjeldab inimesi, kes magavad öösel ainult 5–6 tundi, sest „nii palju on teha“ – töö, trenn, sõbrad, seriaalid. Päeval on reaktsioonid aeglased, suureneb ärrituvus. Probleem ei ole uinumisvõimes, vaid elustiilis ja prioriteetides.
Kroonilise unepuuduse korral muutub aju dopamiinergiline süsteem düsfunktsionaalseks – aju püüab säilitada ärkvelolekut dopamiini suurendatud vabastamisega, see omakorda muudab uinumise raskemaks. Tekib nõiaring. Kui tunnete end selles kirjelduses ära, ei ole lahendus uneravimis, vaid ausas enesereflektsioonis: kui palju und ma tegelikult vajan ja mida pean oma elus muutma?
Viies profiil: killustunud öö
See on inimestel, kes magavad küll 7–8 tundi, kuid ärkavad öö jooksul 5–10 korda. Hommikul on tunne, nagu oleks veoauto üle sõitnud, päeval võtab kaua aega õigete sõnade leidmine, asju unustatakse ja ärevus on suurem.
Enne kui otsite lahendust, on oluline välistada võimalikud põhjused: uneapnoe, rahutute jalgade sündroom, perioodilised jalgade liigutused, reflukshaigus või valu. Öised ärkamised võivad olla sümptom, mitte haigus ise.
Kuidas see teadmine aitab?
Uuringu oluline sõnum on see, et unehäire ei ole üks diagnoos – see on sümptom, millel võib olla mitu erinevat põhjust ja iseloomu. Küsimus ei ole ainult „Kas ma ei saa magada?“, vaid „Miks ma ei saa magada?“.
Enne kui haarate automaatselt melatoniini või uneravimi järele, võtke aega ja mõelge:
- Kas probleem on magama jäämises või unes püsimises?
- Kas tunnete ärevust või ringleb peas muremõtteid?
- Kas teil on lihtsalt liiga vähe aega magamiseks?
- Kas märkate kognitiivseid probleeme, mälukaotust, emotsionaalset tuimust?
- Kas teil on jalgade rahutust, norskamist, hingamispeetust?
Need küsimused aitavad teil mõista oma une fenotüüpi ja leida individuaalse lahenduse. Mõnikord pole ravim üldse vajalik – unehügieeni parandamine, elustiili muutmine või professionaalse toe otsimine võivad olla efektiivsemad kui farmakoloogiline sekkumine.
Teades oma uneprofiili, saate teha teadlikumaid valikuid oma une ja üldise heaolu parandamiseks.