Statistika järgi on suvel sagedasemad pöördumise põhjused Confido Digikliinikusse ja perearsti nõuandeliinile 1220 erinevad lõikehaavad, väljaväänatud hüppeliigesed, jalga astutud võõrkehad ning tõukeratastega/jalgratastega kukkumised.
Sellest, kuidas nende vigastuste korral kodus ise esmaabi anda ning millal peab erakorralise meditsiini osakonda ruttama või kiirabi kutsuma, kirjutab lähemalt Confido Digikliiniku üldarst dr Maria Tõnissaar.
1.Lõikehaavad
Vastavalt nahavigastusele eristatakse erinevaid haavaliike: lõikehaavad, rebimishaavad, marrastused, kriimustused. Ravi sõltub haava liigist, põhjusest ja sügavusest, samuti sellest, kas kahjustus haarab ka nahaaluseid kudesid. Pindmiste olmehaavade raviks piisab tavaliselt haava puhastamisest ja sulgemisest.
Kuidas anda esmaabi?
- Puhastage haav suuremast mustusest, kasutades esmalt puhast kraanivett ja seejärel tänapäevast ohutut ja tõhusat haava antiseptikumi.
- Puhastatud haav tuleb katta sobiva steriilse sideme või plaastriga.
- Vajadusel võtke valuvaigisteid.
Pöörduge EMO-sse, kui esineb suur verejooks või haavaservad on väga laiali. Pöörduge pere- või üldarsti poole, kui märkate haavas põletiku tunnuseid, nagu valu, punetus, turse või haavaümbruse naha kuumenemine, samuti palaviku tekkimisel.
2.Väljaväänatud hüppeliiges
Hüppeliigese väänamine tähendab hüppeliigese sidemete, tavaliselt välisel küljel asuvate sidemete, liigse venituse tagajärjel tekkinud traumat.
Hüppeliigese väänamise (nikastamine, venitamine jt) järgne tegevus sõltub trauma raskusastmest. Võrreldes jalgade teiste traumadega on see suhteliselt kiiresti taastuv vigastus.
Kuidas anda esmaabi:
- Pange valutavale piirkonnale peale külma ning hoidke seda peal umbes kümme minutit. Ideaalis võiks külmaaplikatsiooni jala külge kinni siduda ning jala selili lamades üles tõsta (toolile või muule kõrgemale objektile). Külmakeha tuleb katta rätikuga, et vältida nahal külmakahjustuse teket.
Paar järgnevat päeva pärast vigastust tuleb hoiduda tegevustest, mis võivad põhjustada uut vigastust ja/või valu. Vähemalt 24 tundi pärast vigastust ei ole soovituslik hüppeliigest koormata, vajadusel kasutada karke. Vigastatud piirkonnal tuleks vähemalt kolm korda päevas 10–15 minutit peal hoida külma. Puhkeasendis tuleb tõsta hüppeliiges kehast kõrgemale. Vajadusel võtta valuvaigistit suu kaudu või määrida lokaalselt valuvaigistava toimega geeliga või kasutada plaastrit.
Edasi tuleks hüppeliigest varakult koormama hakata. Soovitatav on teha hüppeliigese liikuvusharjutusi, kummilindi ja oma keharaskuse abil jõuharjutusi ning võimaluse korral (kui hüppeliiges ei valuta) erinevaid kõnni- ja tasakaaluharjutusi.
3.Hammustused vms traumad, mis tekitavad lahtise haava
Lahtise haava korral on nahaservad üksteisest eemaldunud. Haava tekitaja võib olla terav ese, näiteks nuga või purunenud klaasitükk, nüri ese või looma rünnak.
Kuidas anda esmaabi?
- Puhastage haav voolava kraanivee all neutraalse seebiga ning seejärel nõrga desinfektsioonivahendiga.
- Peatage verejooks. Enamasti piisab otsesest survest haavale ja ootamisest.
- Siduge haav steriilse sidemega.
Pöörduge EMO-sse, kui verejooksu ei õnnestu peatada, haavaservad on väga laiali, luude ja kõõluste vigastuse korral, sellele viitab tugev valu, võimetus sõrmi liigutada vms, või metslooma / hulkuva looma hammustuse korral.
4.Jalga astutud võõrkehad
Kuidas anda esmaabi?
- Puhastage haav voolava kraanivee all neutraalse seebiga ning seejärel nõrga desinfektsioonivahendiga.
- Siduge haav, kasutades selleks steriilset sidet ja joodisalvi.
Pöörduge EMO-sse kui kahtlustate, et haavas võib olla võõrkeha või kui olete astunud roostes naela otsa ja viimasest teetanusesüstist on möödas enam kui kümme aastat.
Pöörduge perearsti või üldarsti poole, kui märkate haavas põletiku tunnuseid, nagu valu, punetus, turse või haavaümbruse naha kuumenemine, samuti palaviku tekkimisel.
5. Kukkumised, ka tõukerataste ja jalgratastega
Tõukerattaga/jalgrattaga kukkumisest tekkinud trauma tagajärjed sõltuvad sõidukiirusest ning turvavarustusest.
Kõige levinumad sümptomid on
- teadvuse kaotus
- desorienteeritus, retrograadne amneesia
- haavad
- vigastatud koha turse
- hematoom (verevalum)
- jäsemete või muude kehaosade deformatsioon
- valu vigastatud kohas
- jäseme või mingi kehaosa liikumatus, mis on tingitud traumast
Kukkumine teravatele esemetele võib põhjustada sisemisi kehavigastusi, sealhulgas sisemist verejooksu.
Esmaabi täiskasvanu kukkumiste korral
Helistage hädaabinumbril 112, kui vigastatud kohas on tugev verejooks või veri jookseb kõrvast, suust; kui kahtlustate pea-, kaela-, selja- või puusavigastusi; kui kukkunul esineb kehaosade deformatsioon; kui kukkunul on raskusi hingamisega; kui kukkunu ei suuda liikuda või on teadvuseta.
Kergete kukkumiste korral on vaja panna tähele samu aspekte, nagu on kirjeldatud tõukerattaga kukkumise juures. Esmaabi ja jälgimine ei muutu.
- Puhastage nähtavad haavad veega.
- Asetage vigastatud piirkonnale jääkott, et vähendada turset ja valu. Ärge asetage jääd otse nahale, vaid pange see kotti või rätikusse.
- Verejooksu võib proovida peatada steriilse või puhta lapiga, survestades vigastatud piirkonda.
- Kui esineb mõõdukas valu, võib võtta valuvaigistit.
Pöörduge EMO-sse, kui kukkumisest tingitud vigastus tundub mõne päeva möödudes raskem, kui esialgu paistis. Näiteks kui mõnes kehaosas tekib muhk, paistetus, tugevam valu, jäseme moondumine, tundlikkushäire või mingi funktsiooni häire. Samuti siis, kui esineb peavalu, iiveldus, oksendamine või teadvusehäire.