Confido psühholoog Annikki Remmelgas selgitab, millist abi pakub psühholoog-nõustaja.
Millal pöörduda psühholoog-nõustaja, vaimse tervise õe või kliinilise psühholoogi juurde?
Psühholoog-nõustaja töö on vaimse tervise probleemide tekke ja süvenemise ennetamine ning psühholoogilise heaolu ja eneseteostuse toetamine. Nõustamine on sobiv, kui kogetakse näiteks eluraskusi, stressi, töö või suhetega seotud probleeme, motivatsioonilangust või soovitakse ennast paremini mõista.
Kliinilised psühholoogid on spetsialiseerunud psüühikahäirete äratundmisele, hindamisele, sekkumisvajaduste tuvastamisele ja psühhoteraapia väljaõppe olemasolul ka nende ravimisele.
Vaimse tervise õde hindab terviseseisundit ja analüüsib terviseriske, nõustab patsienti ja tema lähedasi psüühikahäire põhiselt, kuid tema töö ei hõlma sügavamat psühholoogilist nõustamist.
Seega sobib psühholoog-nõustaja juurde pöördumine hästi siis, kui inimene vajab toetamist, mitte psüühikahäire hindamist või ravi.
Mida võib patsient psühholoog-nõustaja juures käimisest oodata – millist tuge või muutust võib see tuua?
Nõustamine annab võimaluse rääkida oma muredest turvalises ja toetavas keskkonnas ning protsessi käigus selgitatakse ühiselt välja pöörduja raskused ja põhiprobleemid. Uuritakse, kuidas need tekkisid ja mis neid alal hoiab, ning kaardistatakse ressursse, mis võiksid aidata paremini toime tulla ning olukorra lahendamisel abiks olla. Nõustamine aitab paremini mõista iseennast ning leida viise, kuidas tulla toime raskustega.
Kuidas aitab psühholoog-nõustaja inimesel paremini oma tundeid, mõtteid ja käitumist mõista?
Nõustamisprotsessi käigus loob psühholoog turvalise ja hinnanguvaba ruumi, kus inimene saab jagada oma kogemusi. Ta aitab inimesel märgata ja sõnastada oma tundeid ja mõttemustreid, uurida nende seoseid käitumisega ning mõista, kuidas need mõjutavad igapäevaelu. Teadlikkuse suurenemise kaudu tekib võimalus teha muutusi ja kujundada tervislikumaid toimetulekuviise.
Kui kiiresti on võimalik märgata muutusi või kergendust pärast nõustamisega alustamist?
Muutuste tempo on individuaalne ning sõltub nii mure iseloomust, kestusest kui ka inimese enda valmisolekust muutustega tegeleda. Tihti võidakse juba esimese kohtumise järel kogeda kergendust – see võib tulla lihtsalt sellest, et keegi on kuulanud, mõistnud ja aidanud selgemalt näha, mis toimub. Mõne teema puhul piisab mõnest kohtumisest, samas kui töö sügavamate mustrite või pikemaajaliste raskustega võib vajada järjepidevust ja võtta rohkem aega.
Millal on õige aeg pöörduda psühholoogilisele nõustamisele – kuidas võiks inimene aru saada, et ta vajab professionaalset tuge?
Psühholoogilise nõustamise jaoks ei pea ootama „õiget hetke“ ega „piisavalt tõsist probleemi“. Tegelikult on sageli kasulik otsida tuge juba siis, kui tekivad esimesed märgid raskustest – näiteks pidev ärevus, kurvameelsus, enesekindluse langus, probleemid suhetes või tööelus, või lihtsalt tunne, et midagi on valesti. Samuti võib nõustamine olla väärtuslik ennetavalt – näiteks kui inimene soovib paremini mõista iseennast, arendada toimetulekuoskusi, kasvatada eneseteadlikkust või toetada eneseteostust. Iga suur muutus algab väikesest sammust.