Viirushaiguste kõrgaeg on perearsti nõuandeliini 1220 töökoormust märkimisväärselt suurendanud: kogenud tervishoiutöötajad vastavad enam kui 1000 kõnele päevas. Nõuandeliin palub inimestel pikkadeks pühadeks valmistudes kriitilised ravimivarud üle vaadata ja vajadusel aegsasti pikendada ravimiretsepte.
Kui argipäeviti jääb nõuandeliini kõnede arv 600–800 vahele, siis detsembrikuu nädalavahetustel on see tõusnud 1000–1200 kõneni ööpäevas. Suurim koormus langeb ajavahemikule kell 9–18. Sel ajal vastab liinil korraga kuni kümme kogenud perearsti ja -õde.
Perearsti nõuandetelefoni 1220 ja Confido kaugteenuste üksuse juhi dr Merit Rahniku sõnul jäid kõigi aegade rekordid küll koroonapandeemia algusesse, kuid ka praegune kõnede arvu tõus on märkimisväärne.
„Hetkel on kõnede arv selgelt suurenenud seoses ulatusliku grippi haigestumisega. Ei ole haruldane, et kolm järjestikust kõnet on seotud just gripiga. Lisaks viirustele helistatakse palju seoses retsepti pikendamise sooviga, samuti pisitraumadega, mille puhul inimesed vajavad nõu, kas ja kuhu pöörduda,“ selgitas dr Rahnik.
Tervisekassa perearstiabi teenusehalduri Anu Valli sõnul pakub nõuandeliin juba mitmendat aastat pühade ajal inimestele olulist infot tervisemurede korral. „Nõuandetelefon 1220 on kõige kiirem otsetee asjakohase tervisenõu saamiseks ajal, mil oma perearst või -õde võib viibida puhkusel. Nõuandeliini meeskond oskab anda hinnangu, kas olukord vajab erakorralist sekkumist või piisab kodusest ravist. See teadmine on olulise tähtsusega just pühade ajal, et säästa nii inimest asjatust ootamisest erakorralise meditsiini osakonna järjekorras kui ka hoida haiglate ressurssi neile, kes tõesti vajavad elupäästvat abi,“ ütles Valli.
Perearsti nõuandeliin 1220 on avatud ööpäevaringselt, ka nädalavahetustel ja riigipühadel. Helistajatel palutakse varuda kannatust, kuna suure koormuse tõttu võib liinile pääsemine võtta tavapärasest kauem aega.
Gripiviiruste levik on laialdane
Respiratoorsete viiruste levik on jätkuvalt kiiresti kasvavas trendis, peamiselt gripiviiruse epideemilise leviku tõttu. 50. nädalal registreeriti 1596 gripijuhtu.
Gripiviiruste levik on laialdane ning haigestumine kasvas kõigis vanusrühmades, suurim tõus oli kooliealiste ja täiskasvanute seas. Keskmisest kõrgem oli haigestumus grippi Tartu- ja Harjumaal. Üle-eestilist haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks.
Hetkel ringlevad Eestis samaaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviirus Victoria. Viimastel nädalatel on täheldatud A(H3N2) K-variandi kiiret kasvu.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest (29. september 2025) hospitaliseeritud 157 patsienti. Hospitaliseeritute arv kasvas 55%. Viimaste nädalate hospitaliseerimiste juurdekasv oli peamiselt laste arvelt. Suri neli inimest vanuses 75 aastat ja vanemad.
RS-viirusega seotud juhtumite arv on tõusutrendis, kuid haigestumus püsib veel madalal tasemel. 50. nädalal registreeriti 44 RS-viirusega seotud haigusjuhtumit. Hooaja algusest (29. september 2025) on hospitaliseeritud 50 inimest, kellest 42 olid kuni 4-aastased lapsed ning neli patsienti vanuses 65 aastat ja vanemad.
50. nädalal registreeriti 458 COVID-19 haigusjuhtu. COVID-19 haigestumuse intensiivsus püsib endiselt madal. Suurem haigestumuse kasv registreeriti vanusrühmades 5–9 ja 40–44 aastat.
COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeriti 22 patsienti, neist kaks olid vanuses kuni 60 aastat, ülejäänud 20 oli vanuses 70 ja vanemad.
50. nädalal suurenes Mycoplasma pneumoniae esinemissagedus ning laboratoorselt tuvastati see 174 inimesel. Kõige enam haigestuvad koolilapsed ja 30–39-aastased täiskasvanud. Enamik haigusjuhtudest on seotud Mycoplasma pneumoniae põhjustatud ägeda bronhiidiga.
Lähiaja prognoos
Lähinädalal võib oodata gripi ja COVID-19 haigestumuse intensiivset kasvu, millele järgneb haigestumuse stabiliseerumine kõrgel tasemel seoses saabuvate pühade ja laste koolivaheaja algusega.
COVID-19 puhul on suurim tüsistuste risk eakatel ja krooniliste haigustega inimestel. Tervishoiusüsteemi koormus võib suureneda, eriti juhul, kui gripp ja COVID-19 levivad samaaegselt.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskihinnangu kohaselt erineb sel hooajal ringlev A(H3N2) K-alamvariant põhjapoolkera A(H3N2) vaktsiintüvest. Siiski näitavad esialgsed uuringud, et vaktsiini efektiivsus A(H3N2) tüvede vastu on 52–59%, mis viitab, et vaktsiin pakub jätkuvalt kaitset raske haigestumise eest ning vaktsineerimissoovitus jääb kehtima.
Soovitused pühadeks: kontrolli oma ravimivarusid!
Selleks, et vähendada pühadeaegset koormust EMO-dele ja kiirabile ning tagada endale meelerahu, soovitab dr Merit Rahnik inimestel valmistuda pühadeks ennetavalt:
Pikendage retseptid aegsasti. Regulaarselt tarvitatavate ravimite retseptid tuleks perearsti juures pikendada varakult, et vältida olukorda, kus ravim saab otsa ajal, mil perearstikeskus on suletud. Perearsti nõuandetelefoni arstid saavad vajadusel pikendada varem väljakirjutatud ravimi kordusretsepte reede õhtuti kell 17–22 ning nädalavahetustel ja riigipühadel kell 8–22 isikustatud nõustamise käigus. Nõuandeliini arst või õde ei väljasta retsepte rahustitele, potentsiravimitele, uinutitele, psühhotroopsetele ravimitele, antibiootikumidele, narkootilistele ravimitele või tugevatoimelistele valuvaigistitele. Täpsemat infot retseptide väljastamise kohta saab lugeda kodulehel 1220.ee.
Täiendage kodust apteeki. Kuna pühade ajal ei pruugi lähedal asuvad apteegid olla avatud, tasub varuda käsimüügiravimeid viirushaiguste sümptomaatiliseks raviks (palavikualandajad, nohu- ja köharohud, kõhulahtisust leevendavad ravimid jms).
Haigena püsige kodus. Viiruste leviku piiramiseks tuleb haigestumisel püsida kodus, pesta sageli käsi ja vältida näopiirkonna katsumist.