Mis on perimenopaus ja kuidas erineb see menopausist, selgitab Confido naistearst dr Lea Lang.
Perimenopaus on hormonaalse ülemineku ja muutumise periood enne menopausi – naise menstruatsioonid lakkavad lõplikult ning viljakas eluperiood saab läbi. Dr Lang toob esile, et perimenopaus algab tavaliselt naise 40. eluaastates, keskmiselt 4–6 aastat enne menstruatsioonide lõppemist. Menopausiga on tegemist siis, kui menstruatsioone ei ole olnud aasta jooksul, keskmiselt toimub see 50–52 eluaasta vanuses. „Hea on märkida üles menstruatsioonide algused, siis on täpselt teada, millal on saanud aasta täis viimasest menstruatsioonist ning menopaus on saabunud,“ soovitab dr Lang.
„Perimenopaus jagatakse tinglikult varaseks ja hiliseks perioodiks. Kui perimenopausile omaselt tekivad muutused menstruaaltsükli toimimises, siis varases perimenopausis on menstruaaltsükkel enamasti regulaarne. Perimenopausi hilisele perioodile on omane ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel: veritsused esinevad pikkade (sageli mitmekuuliste) pauside järel,“ kirjeldab naistearst.
Perimenopausi tunnused
Perimenopausis võib menstruatsioon olla tavapärasest intensiivsem või hoopis vähema verega. Lisaks menstruatsioonitsükli muutustele on perimenopausile omased järgmised tunnused:
- meeleolu kõikumised, ärrituvus, ärevus;
- libiido langus;
- kuuma- ja higistamishood;
- öised higistamised;
- urogenitaalne sündroom (kuivus genitaalidel, põie vaevused, valulik vahekord);
- unehäired;
- ajuudu – hajevil olek, unustamine, keskendumisraskused;
- kehakaalu tõus, rasva ladestumine kõhuvöötmele;
- varases perimenopausis on kaebused sageli tsüklilist laadi, st et sümptomid esinevad teatud perioodi jooksul (2–14 päeva) enne menstruatsiooni.
„Unehäired, meeleolu kõikumised ning kehakaalu tõus on perimenopausis väga sagedased. Tihti on just need esimesed sümptomid. Unehäired arvatakse olevat seotud perimenopausaalsete hormonaalsete muutustega, aga ka vanemaks saamisega,“ ütleb dr Lang.
Unehäired tekivad tõenäolisemalt naistel, kellel on öised kuuma- ja/või higistamishood. „Kehatemperatuuri kõikumist esineb rohkem öösel, seetõttu on vasomotoorsed sümptomid sageli just öösel ning lõhestavad unerütmi. Vasomotoorsed sümptomid võivad häirida nii uinumist kui ka une säilitamist. Uuringud näitavad, et unehäired hakkavad naistel prevaleeruma rohkem kui meestel 45. eluaastast, see sobitub kokku perimenopausi ajaliste kriteeriumitega. Väga oluline on unehügieen – magamistoa temperatuur võiks olla madalam, soovituslikult 19–20 kraadi, voodipesu puuvillane või linane, mis on kõige paremini hingavad materjalid, tund aega enne magama heitmist vältida stimulante (telefon, televiisor, tahvel),“ soovitab naistearst.
Meeleolu kõikumine on perimenopausis samuti sage sümptom, esinedes algselt tihedamini tsükliliselt enne menstruatsiooni, kuid võib varieeruda häirivalt ka üsna pidevalt. „Sageli kimbutab just meeleolu langus, ärevus ja ärrituvus, nutt on kergem tekkima. Meeleolu muutustes on oluline olukorda teadvustada – see aitab paljusid naisi oma reaktsioonide ennetamisel ja reguleerimisel. Oluline on kaasata pere ja lähedasi, et emotsioonid ei eskaleeruks ning kõik osapooled oleksid mõistvad ja empaatilised. Depressiivseid sümptomeid esineb varases perimenopausis umbes 28%-l, hilises perimenopausis umbes 25%-l ja menopausis 22%-l naistest. Depressiivseid sümptomeid tuleb eristada depressioonist, mis on oluliselt raskem psühhiaatriline haigus ning vajab tähelepanu ja ravi,“ ütleb dr Lang.
Kehakaalu tõus perimenopausis on naiste jaoks üks suuremaid murekohti. „Ainevahetus aeglustub oluliselt ning keha proportsioonid muutuvad – raskus koguneb taljele. See on eluperiood, kus tuleb mõista, et kõik, mis kehakaalu hoidmiseks või alandamiseks eelnevalt toimis, enam ei toimi – elustiil vajab muutust,“ sõnab naistearst.
„Kahjuks ei ole (peri)menopausi sümptomid kuidagi mõõdetavad ega objektiviseeritavad ning mõnikord tulebki välistada muud tervisemured; välistatud ei ole ka erinevate tervisemurede koosesinemine. Kõige sagedamini on vaja välistada kilpnäärme funktsioonihäire ja südame-veresoonkonnahaigused,“ lisab dr Lang.
Arst määrab ravi, ämmaemand nõustab
Kui ebaregulaarseks muutunud menstruatsioon on perimenopausi ajal normaalne, siis millal tuleks kindlasti arsti poole pöörduda? Dr Lang selgitab, et kuigi menstruatsioonide ebaregulaarsus võib igapäevaelu vaatevinklist olla ebamugav ja ebameeldiv, siis tegemist ei ole ohtliku olukorraga.
„Oluline on jälgida menstruatsiooni veritsuse iseloomu. Kui menstruatsiooni verekogus on üsna tavapärane või vähenenud, siis peaks olema kõik korras. Kui aga menstruatsioon on väga vererohke või kestab pikalt (üle 7–10 päeva), siis vajab see tähelepanu.
Perimenopausis suureneb naisel risk endomeetriumi hüperplaasia ja emaka pahaloomulise kasvaja tekkeks. Veritsushäirete esinemisel tuleb pöörduda naistearstile, et teha täpsustavad uuringud ja vajadusel määrata raviplaan. Ämmaemanda vastuvõtule võib pöörduda üldiseks nõustamiseks seoses perimenopausiga,“ soovitab dr Lang.
Mis aitab leevendada perimenopausi sümptomeid?
Dr Lang toob esile, et esimene ja kindlasti alahinnatud abimeede on naise elustiil. „Kiires elutempos on just elustiili püsivalt muuta raske. Elustiili muutmisest tekkiv positiivne efekt tuleb aegamööda. Oluline on olla endaga aus. Soovitan pöörduda toitumisnõustaja poole, kes kaardistab olulised harjumused ja annab nõu, mida muuta,“ ütleb naistearst.
„Füüsiline aktiivsus on tähtis, treeningplaani peaks sisse arvama lihastreeningud. Viimane on oluline ainevahetuse aktivaatorina ja hormonaalses regulatsioonis, kuid on ka parim investeering luudesse, liigestesse ja lihastesse. Lõpetada suitsetamine. Alkohoolsete jookidega tuleb olla ettevaatlik ja tagasihoidlik. Kogu meid ümbritsev elu on mõjur – pinged isiklikes või töösuhetes, pidev tööstress, kiirustamine jms süvendavad perimenopausi sümptomeid veelgi, seepärast on oluline neid aspekte teadlikult reguleerida,“ kirjeldab ta.
Alustada tuleks elustiilist ning seada kaugemad sihid, ent oluline on järjepidevus. „Täna tehtud muutus homme veel ei kajastu, kuid kuu möödudes on juba tajutav,“ rõhutab dr Lang.
Toidulisanditest soovitatakse dr Langi sõnul perimenopausis naistele eelkõige D-vitamiini, magneesiumi ja kaltsiumi. Looduslikest preparaatidest otsida järgmisi komponente:
- kobar-lursslill ehk black cohosh,
- aasristik,
- kuningakepi õli,
- maka ekstrakt,
- naiste ženšenn.
„Kui eelnimetatud meetmed vilja ei kanna, siis tuleks pöörduda naistearsti vastuvõtule menopausi hormoonravi arutamiseks. Oluline on mainida, et hormoonravi alustamiseks ei ole tavaliselt vaja mõõta suguhormoonide taset veres, sest suguhormoonide muutumine (vähenemine) on füsioloogiline ning ei ole ilmtingimata seoses naise enesetundega.
Ravi alustamine baseerub eelkõige naise subjektiivsel tundmusel, et tema elukvaliteet on sümptomite tõttu oluliselt halvenenud ning eelnevad meetmed ei ole aidanud,“ ütleb naistearst.