Confido Tartu Raatuse kliiniku psühhiaater ja unenõustaja Magda Kõljalg-Vahter selgitab lähemalt, millised märgid viitavad unetusele ning kuidas võiks selles olukorras olla abi unetuse grupiteraapiast.
Miks tekib täiskasvanutel unetus?
Une teeb kehvaks stressirohke elusündmus. See võib olla positiivne või negatiivne sündmus, aga ka töökoormuse, töörütmi või elurütmi muutus, haigus, valu, unevõlg.
Samuti on põhjuseks see, kui inimene hakkab une pärast liiga palju muretsema või und liigselt jälgima. Tihti tekivad mõtted, nagu „ma pean kindlasti magama”, „kui ma täna ei maga, ei tule ma homme millegagi toime”. Siis hakatakse jälgima nutikellalt saadud infot une kohta. Selline unega seonduv muretsemine hoiab aju ärkvel ja süvendab unetust.
Unetust võib süvendada ka see, kui inimene hakkab une nimel tegema asju, mis pikas plaanis olukorda hoopis halvendavad – läheb varem magama, ärkab hiljem, teeb päevaseid uinakuid, kasutab telefoni või telekat, et mõtteid mujale saada, kasutab alkoholi uinutina.
Unetusest saab probleem siis, kui üksikud halvad ööd muutuvad püsivaks mustriks ja hakkavad mõjutama päevast toimetulekut. Mõned märgid, mida tähele panna:
- Uneprobleemid esinevad vähemalt kolm korda nädalas ja kestavad üle kolme nädala.
- Raskused uinumisega – see võtab aega üle 30 minuti.
- Sage ärkamine öö jooksul või liiga varajane ärkamine.
- Tunne, et uni on katkendlik, pinnapealne.
- Esinevad päevane väsimus, ärrituvus, keskendumisraskused.
- Mure või pinge seoses unega, näiteks pidev kella vaatamine või kartus, et „ma ei saa jälle magada“.
- Inimene hakkab une nimel tegema asju, mis pikas plaanis olukorda hoopis halvendavad.
Kuidas mõjutab unetus igapäevaelu?
Unetul võib esineda ärrituvust, väheneda kannatlikkus, suureneda ärevus ja muretsemine, halveneda keskendumisvõime, väheneda motivatsioon, tekkida emotsioonide reguleerimise raskused, kurbus.
Füüsiliselt võivad tekkida väsimus ja kurnatus, immuunsuse nõrgenemine, suurem risk krooniliste haiguste tekkeks (kõrge vererõhk, kaalutõus), valutundlikkus.
Igapäevaelus võib toimetulek tööl või koolis halveneda, inimene teeb rohkem vigu, tal on sotsiaalseid suhteid keerulisem hoida.
Miks on abi grupiteraapiast?
Grupiteraapias näevad osalejad, et nad ei ole oma muredega üksi. Üksteise kogemused normaliseerivad unetusega seonduvaid pingeid ja suurendavad motivatsiooni. Teiste küsimused ja tähelepanekud aitavad vaadata unetust uue nurga alt. Sageli küsib keegi teine just seda, mida ise pole julgenud või osanud küsida.
Grupis on lihtsam jälgida kindlat programmi ja teha iganädalasi ülesandeid. Samuti teeb grupitöö raviprotsessi kiiremaks ja kättesaadavamaks.
Uuringud näitavad, et unetuse kognitiiv-käitumuslik grupiteraapia on tõhus ja pikaajalise mõjuga sekkumine, mis aitab taastada loomuliku une ilma ravimite kasutamiseta.