Tänapäeval, mil vähiravi efektiivsus järk-järgult paraneb ning elumus kasvab, on raviaegne enesetunne vähemalt sama oluline kui ravi efektiivsus. Esteetiline meditsiin on mõeldud ka neile, kes elavad vähiga või on läbinud vähiravi. Lähemalt kirjutab sellest Confido esteetika ja laserravi kliiniku arst, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog ning Tartu Ülikooli nooremteadur dr Sandra Kase.
1. Kas esteetiline ravi võib mõjutada vähiravimite toimet?
Pigem mitte, sest kõige levinumad iluprotseduurid, nagu hüaluroonhappe täitesüstid, botuliintoksiin, õrnad koorimised või niisutavad hooldused, toimivad vaid lokaalselt ega mõjuta seda, kuidas organism vähiravimeid kasutab.
2. Kas hormoonravi ajal on normaalne, et nägu on paistes või nahk kuivab? Kuidas seda parandada?
See on väga tavaline. Hormoonravi mõjutab keha vedelikutasakaalu ja ainevahetust ning hormoonide kõikumine vähendab naha loomulikku rasu- ja kollageenitootmist ning võib soodustada vedelikupeetust.
Hormoonravi tulemusel võib nägu kaotada oma varasemat „täidlust“ ning kortsud muutuvad nähtavamaks. Lisaks võib nahk muutuda kergesti ärrituvaks ja ketendavaks. Sellisel juhul on oluline igapäevane niisutus, eelistatult kreemidega, mis sisaldavad hüaluroonhapet, keramiide või glütseriini – need toetavad naha kaitsebarjääri ja vähendavad „pingulolekut“. Nägu tuleks pesta õrna puhastusvahendiga, mis ei kuivata nahka. Päikesekaitsekreemi on soovitatav kasutada iga päev, sest ravi muudab naha päikese suhtes tundlikumaks ja soodustab pigmendimuutuste teket. Toetust võib saada ka niatsiinamiidist või oomega-3-rasvhapetest. Need aitavad parandada naha vastupidavust ja toetavad niiskustaset.
Mis puudutab paistes tunnet, siis see võib mõnikord olla seotud ka ravimi kõrvaltoimete, neerufunktsiooni muutuste, kilpnäärme talitluse või vähese liikumisega. Turset võib aidata vähendada kerge külmakompress, õrn lümfimassaaž, piisav vedelikutarbimine, tasakaalustatud toitumine ja hea uni. Kiirelt eskaleeruvate nahamuutuste korral tuleks nõu pidada arstiga.
3. Kas täitesüstid võivad segada erinevate uuringute tulemusi?
Sõltub täiteaine tüübist, kuid enamasti need diagnostilisi vigu ei põhjusta. Kõige sagedamini kasutatav täiteaine baseerub hüaluroonhappel, mis on piltidel küll nähtav, kuid ei varja kasvajat ega muuda tulemusi eksitavaks. Magnetresonantstomograafilisel ehk MRT-uuringul võib see tunduda nagu vesi.
Ent kohe pärast süsti või püsivate täiteainete korral võib tekkida valepositiivne leiuoht positronemissioontomograafilisel ehk PET-uuringul, kus täiteaine markeerub aktiivseks. See on tingitud nn kontrollitud põletikulisest reaktsioonist. Seega võiks uuringu ja esteetilise protseduuri vahel olla 2–6 nädalat.
4. Kas patsient tohib pärast ravi teha huulte täitesüste?
Jah, kuid soovituslikult väikeste kogustega ja etapi kaupa. Vähiravi ei tohi olla aktiivses faasis ning immuunsus peab olema taastunud.
5. Kas lümfitursega piirkonda võib süstida?
Reeglina mitte, eeldusel, et selles kehapiirkonnas on lümfiringe häiritud ning immuunsüsteemi kaitsevõime on nõrgem. See muudab piirkonna põletikule vastuvõtlikumaks.
6. Kas iluprotseduure tohib teha, kui immuunteraapiast on tekkinud on autoimmuunne kõrvaltoime?
Nahareaktsioonid on immuunteraapia korral kõige sagedasemad ja sageli ka esimesed kõrvalnähud. Üks probleem immuunravi korral on see, et nahamuutused võivad tekkida peaaegu igal ajal – juba esimestel nädalatel pärast ravi algust, kuid sama hästi ka kuude või lausa aastate pärast, isegi kui ravi on ammu lõppenud. Seega, protseduurid ei pruugi olla otseselt ohtlikud, kuid neisse tuleb suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Kõige turvalisemad on niisutavad ja rahustavad näohooldused, mis ei stimuleeri immuunsüsteemi.
7. Kui ohutud on biostimulandid nagu Sculptra, Lanluma ja Radiesse?
Biostimulaatorid ei ole tavalised täitesüstid. Need käivitavad nahas nn kontrollitud põletikulise protsessi, mille tulemusel hakkab organism tootma kollageeni. Vähiravi ajal on immuunsüsteem aga allasurutud ja muutustele tundlikum, seega suureneb põletiku ja sõlmekeste teke ning paranemine on aeglasem.
Pärast vähiravi on mõistlik alustada ettevaatlikumalt: kõigepealt taastada naha niiskustaset, teha õrnu hooldusi ja proovida väikeses koguses hüaluroonhapet. Kui see probleeme ei tekita, saab edasi mõelda ka hüaluroonhappe baasil täitesüstide peale: kõige varem umbes kuus kuud pärast ravi lõppu.
Biostimulaatorite alustamisega peaks vähiravi järgselt üldse olema äärmiselt ettevaatlik ning kiiritatud piirkonda neid süstida ei tohiks. Kui immuunravi ajal esineb raskeid autoimmuunseid kõrvaltoimeid, tuleks täiteainetest valida ennekõike pehmemad ja lahustatavad preparaadid, nagu hüaluroonhape ning biotstimulaatoreid üldse mitte kasutada.
8. Kuidas mõjutab organismi ravimitest (nt hormoonravist) tingitud varajase menopausi algus?
See mõjutab nii välimust kui ka enesetunnet üsna märgatavalt. Kui menopaus saabub ravi tõttu kiirendatud kujul, juhtub see sageli lühikese ajaga. See tähendab, et kehal pole olnud aega muutustega kohaneda. Nii võivad hormonaalsed nihked väljenduda korraga mitmel rindel. Kõige sagedamini mõjutab see nahka ja juukseid.
Juuksed võivad muutuda hõredamaks, kuivemaks ja elujõuetumaks. Nahk võib muutuda õhemaks, kuivemaks ja tundlikumaks. Kortsukesed võivad süveneda ning märgata võib ka pigmendilaike. Ka limaskestade kuivus, eriti suus ja intiimpiirkonnas, on täiesti tavaline ja mõjutab elukvaliteeti.
9. Kas keemiaravi tõttu tekkinud pigmentatsioonilaike saab eemaldada?
Kodused vahendid, näiteks niatsiinamiid, C-vitamiin ja õrnad koorijad võivad ajaga ühtlustada nahatooni ja vähendada tumedust. Sügav pigmentatsioon vajab individuaalset lähenemist: seal võivad mängu tulla keemilised koorimised, laser- ja valgusravi ning mikronõelumine, et aidata muuta pigmendilaike märgatavalt heledamaks ning parandada naha tekstuuri. Neid meetodeid saab kasutada alles pärast ravi lõppu ja kindlasti on vaja spetsialisti konsultatsiooni.
10. Kas operatsiooniarmide välimust saab parandada?
Jah, huvitaval kombel saab nahka toetada juba enne operatsiooni. Mõnel juhul tehakse botulismitoksiini süste enne operatsiooni piirkondadesse, kus esineb palju lihaste miimilist liikumist, näiteks otsmikule või lõua alla. Lihastoonuse ajutine lõõgastamine aitab haaval paraneda rahulikumas keskkonnas, vähendades pinget haava servadel. Nii võib arm paraneda ühtlasemalt ning muutuda hiljem vähem silmatorkavaks. Esimesed operatsioonijärgsed abimeetodid on silikoongeelid või -plaastrid, mis aitavad armil tasapisi lamedamaks ja heledamaks muutuda. Õrn massaaž parandab verevarustust ning muudab armi elastsemaks. Aja möödudes, kui kude on stabiilsem, saab kasutada täiendavaid meetodeid.
Mikronõelumine stimuleerib naha loomulikku uuenemist ja kollageeni tootmist, aidates armil siledamaks muutuda ja nahatooniga paremini ühtlustuda. Fraktsioonlaser on üks tõhusamaid vahendeid armide tekstuuri ja pinna korrigeerimisel, kuid seda tehakse alati alles siis, kui kude on täielikult paranenud. Ent iga arm on erinev: mõni taandub kiiresti ja üsna märkamatult, teine vajab rohkem aega ning kombineeritud meetodeid.
Ülioluline on efektiivne ja järjepidev päikesekaitse, et vältida armi pigmenteerumist.
11. Kas isepruunistuvaid kreeme tohib kasutada ravi ajal?
Enamasti on isepruunistavaid tooteid ohutu kasutada ka onkoloogilise ravi ajal, kuna need toimivad naha pindmisemas kihis, kahjustamata immuunsust. Seega ei ole need tooted seotud ravi toimimise või ravimitest tingitud kõrvaltoimetega. Ent mõistlik on valida õrnema koostisega isepruunistaja ning proovida toodet esialgu väikesel nahaosal. Samuti tasub meeles pidada, et isepruunistajad ei paku UV-kaitset.
12. Mida peaks vähihaige teadma looduskosmeetika ja toidulisandite kasutamisest?
Kuigi looduskosmeetika kõlab justkui õrnemalt, võib taimne ekstrakt olla sama ärritav kui sünteetiline koostisosa. Nii ei tasu valida toodet sõna „looduslik“ järgi, vaid lähtuvalt sellest, kuidas nahk reageerib. Kui toode tekitab kipitust, punetust või sügelust, on mõistlik selle kasutamine lõpetada.
Mis puudutab toidulisandeid, siis enne nende võtmisega alustamist tasub nõu pidada oma raviarstiga. Vitamiinid ja taimsed preparaadid võivad tunduda süütud, kuid mõned neist võivad mõjutada ravimite toimimist, näiteks mõjutada keemiaravi lagundavaid ensüüme või immuunsüsteemi aktiivsust. Isegi tugevatoimelised looduslikud taimeekstraktid (nt kurkum, rohelise tee kontsentraat) võivad avaldada ravimitele mõju.
13. Kuidas säilitada oma enesekindlust ja mina-pilti vähiravi ajal ning pärast seda?
Sellele küsimusele on väga keeruline vastata, kuna see on üsna individuaalne. Muutused välimuses ei tähenda automaatselt identiteedi kaotamist – ehkki kahjuks mõjutab vähiravi seda sageli. Inimene on palju enamat kui tema juuksed, armid, rinnad või kehakaal.
Väga paljud vähipatsiendid kogevad raskeid hetki, ent seejärel kirjeldavad, et ravi on andnud neile ka võimaluse olla enda vastu leebem, väärtustada päriselt olulisi asju elus ning tunnustada enda sisemisi tugevusi ja kogeda sügavamat ühendust iseendaga.
Mina-pildi hoidmine ei tähenda, et peaks elama terve elu sama vana „minaga“. Mõnikord tähendab see hoopis uue suhte loomist iseendaga.
Kui patsient tunneb hirmu ja ebakindlust, kust esteetilist teekonda alustada, tuleks alustada tuleks konsultatsioonist, mitte protseduurist. Vähiravi ajal ei ole vaja taga ajada kiirust, vaid turvalisust.