Lapsevanema roll lapse suutervise kujundamisel on kriitilise tähtsusega – piimahambad küll vahetuvad ära, aga see ei tähenda, et neid ei peaks korralikult puhastama ning nende eest hoolitsema. Kuidas seda teha, annab nõu Confido Tartu hambakliiniku arst dr Annemai Kallandi.
„Piimahambad hoiavad ruumi jäävhammastele, piimahammaste varajane kaotus lõpeb sageli ruumipuudusega jäävhammaskonnas. Kõne arenguks ja häälikute moodustamiseks on vajalik keele, hammaste ja huulte koostöö. Hoolitsedes lapse hammaste eest praegu, kingib see talle enesekindluse tulevikuks. Kaunis naeratus aitab tunda lapsel end kaaslaste seas vabalt ja sotsiaalselt aktsepteerituna, hoides ära ebakindlust, mis võib tekkida katkiste või hooldamata hammaste tõttu,“ selgitab dr Kallandi.
Lapsel tuleb aidata hambad üle pesta kuni koolini
Üldjuhul soovitatakse lapsevanemal kuni koolieani lapse hambad üle pesta. Miks nii kaua?
Dr Kallandi selgitab, et esiteks ei ole lapse peenmotoorika veel piisavalt arenenud, et puhastada keerulisi kohti (nt tagumiste purihammaste tagumised pinnad). Hambaharja tuleb hoida nagu pliiatsit, et vältida liigset survet, ja hoida 45-kraadise nurga all, et pesta edukalt puhtaks ka hamba ja igeme ülemikukoht, kust hambad jäävad pesemata kõige sagedamini.
Samuti ei taju laps veel hambapesu efektiivsust ja kestust. „Tema jaoks on pesu „tehtud“, kui suu on vahune, kuid vanem peab kontrollima, et kõik hambapinnad saaksid korralikult puhastatud.“
Üleminek üksi pesemiseni peaks aga toimuma pikema perioodi vältel. „Esialgu võiks vanem kõrval jälgida ja juhendada, et kõik hambapinnad saaks üle käidud, ja võimalusel võiks lapsevanem lapse hambad üks kord päevas ise üle pesta. Kui vanemale tundub, et laps saab pesemisega juba ise hästi hakkama, siis tuleb ikka teha pistelisi kontrolle ja vajadusel lapsele pesu meelde tuletada. Kontrollimiseks on hea kasutada ka apteegist saadavaid katutablette. Lisaks on vanema ülesanne tagada vanusele vastavate suuhooldustoodete kättesaadavus ning kontrollida hambaharja seisundit ja vajadusel hambahari uue vastu vahetada.“
Lasteaialapsele on oluline mänguline tegevus
Kuidas muuta hammaste pesemine lapse jaoks püsivaks harjumuseks? Dr Kallandi sõnul on võti järjepidevuses: „Hambapesust peab saama rutiinne osa päevast.“
Lasteaiaealisi lapsi (2–6-aastased) on kõige olulisem õpetada mängulise tegevuse abil. Näiteks rääkida mängulisi lugusid: hammaste peal elavad väikesed sööbikud-pisikud või hambaussid, keda tuleb taga ajada ja ära ajada, et nad ei saaks teha hammaste sisse pesasid. „Rääkida ka juurde, et sööbikud-pisikud armastavad väga magusat ja sellepärast tuleb magusaga piiri pidada,“ ütleb hambaarst ja lisab, et tänapäeval on pakkuda erinevaid nutirakendusi, et hambapesu lõbusamaks teha.
Veel üks võimalus on valida pesemise ajaks hambapesulaul, mis kestab vähemalt kaks minutit – just nii kaua peaks hambapesu kestma. „Kindlasti tuleb jälgida, et see kaks minutit kulub hammaste pesemiseks, mitte ei unune hambahari ühe koha peale. Vanem peseb hambad üle,“ sõnab dr Kallandi.
Ta rõhutab, et lapsevanem on eeskujuks ja kui ta peseb hambaid koos lapsega, siis püüab laps teda jäljendada. „Eeskuju on nakkav, laps peab nägema, et kõik pereliikmed pesevad hambaid rutiinselt kaks korda päevas ja see on igapäeva osa,“ kirjeldab ta.
Lapsevanema eeskuju on väga tähtis, sest laps õpib kõige paremini oma vanemaid või õdesid/vendi matkides. Kui laps näeb vanemat igal hommikul ja õhtul rõõmsalt hambaid pesemas ja niiditamas, muutub see tema jaoks loomulikuks osaks päevast, nagu hommikune riidesse panek. Sellisel juhul ei teki lapsel küsimust, et miks ta peab seda tegema.
Koolilaps hakkab õppima tehnikat
Algklasside lastele (7–11-aastased) tuleb rääkida rohkem juba hambapesu tehnikast ja üldisest teadlikkusest. „Koolilaps peseb küll hambaid juba iseseisvalt, aga vastutus lasub siiski veel vanemal,“ ütleb hambaarst. „Väga tähtis on selgitada, et kindlasti tuleb puhtaks pesta kõik hambad ja igal hambal viis pinda. Hambavahede puhastamisel tuleb appi hambaniit.“
Selles eas võib koos lapsega lugeda raamatuid, mis räägivad hammastest ja suutervisest, näiteks Eesti hambaarsti Britta Jürgensoni raamat „Piraadipoiss Peedu ja Hambaämblik“. Kuna selles vanuses lastel on suur huvi ekraanide ja rakenduste vastu, siis võib otsida mõni sobiliku rakenduse, mis soodustaks igapäevast hambapesu.
Hästi mõjub ka kiitmine süsteemi tekkimise eest, näiteks Suukooli kalendris või mõnes rakenduses hommikuse ja õhtuse hambapesu ülesmärkimine ning selle märkamine.
Dr Kallandi soovitab aeg-ajalt kasutada katuindikaatori tablette, mis värvivad ära pesemata kohad. „See on visuaalne ja aus tagasiside. Sellist kontrolli võiks teha pisteliselt ja ilma last ette hoiatamata, et pesu oleks selline nagu igapäevaselt ja tagasiside ausam. Pärast värvimist tuleb hambad puhtaks pesta,“ ütleb ta.
Teismelised soovivad iseseisvust
Vanemad lapsed ja teismelised (vanemad kui 12-aastased) võiksid mõista seda, kui oluline on hea suutervis ja ilusa välimusega hambad. „Selles eas ei toimi enam lood hambaussidest. Rõhk on sotsiaalsel aktsepteeritavusel ja iseseisvusel. Selles eas motiveerib ilus naeratus ja hea lõhn suus rohkem kui jutt tervisest,“ selgitab dr Kallandi.
Iseseisvus tähendab näiteks võimalust valida endale soovidele vastav hambahari, hambapasta ja hambaniit. „Hambaarsti visiitidel võiks suhtlus käia otse lapsega, mitte enam vanema vahendusel,“ lisab dr Kallandi.
Selles eas saab siduda hambapesu näiteks tehnoloogiaga: elektriline hambahari, mis ühildub telefoniga, võib muuta protsessi huvitavamaks.
Dr Kallandi lisab, et juhised hambapesuks on küll vajalikud, et süvendada oskusi, kuid juhised ilma eeskujuta võivad tekitada lapses trotsi. „Samas, eeskuju ilma juhisteta võib jällegi jätta hambad piisavalt puhastamata. Keegi ei sünni täielike teadmiste või oskustega hambapesust, need omandatakse lapseeas vanemate ja hambaarsti koostöös,“ rõhutab ta.
Sagedasemad vead, mida vanemad teevad
- Lapsele liiga vara vastutuse andmine. Arvatakse, et kui laps oskab hambaharja käes hoida, siis oskab ta ka piisavalt hästi iseseisvalt hambaid puhastada ja mõistab selle tähtsust.
- Loputamine pärast pesu. Pärast hammaste pesemist tuleks pasta vaid välja sülitada. Veega loputamine peseb maha kaitsva fluoriidi, mis peaks jääma hambaid tugevdama.
- Hirmutamine hambaarstiga. „Kui sa ei pese, siis hakkab hammas valutama ja peame hambaarsti juurde minema!“ See tekitab lapses valearusaama, et hambaarsti juures käiakse ainult puurimas, ja põhjustab hambaravi ees hirmu, mis takistab edaspidist koostööd hambaarstiga.
- Ebaregulaarsus. Kui laps on väsinud, lubatakse jätta õhtune hambapesu vahele. See saadab sõnumi, et hügieen on valikuline.