Kuidas tunda ära hambamurdu ja millal on kriitiline hambamurruga arsti juurde kiirustada? Lähemalt selgitab Confido Tartu Hambakliiniku restauratiivse hambaravi eriarst dr Maksim Ševtšenko.
Dr Ševtšenko sõnul on patsientide mureks enamasti esihammaste väikesed murrud, mis on tavaliselt tingitud toidu valest hammustamisest. „Juhud, kus hambast on murdunud väike kild ja hamba terav äär käib keele vastu või hammas on õrnalt tundlik, ei vaja kiireloomulist sekkumist, kuigi võivad patsienti häirida,“ selgitab arst. Hambaarsti juurde pöördutakse ka tugevast kaariesest põhjustatud murdunud täidise ning halvemal juhul murdunud hamba pärast.
Kui hammas murdub pehme toidu, näiteks saia söömisel, on suure tõenäosusega tegu hambaga, millel on suur täidis ja mille alla on juba eelnevalt tekkinud kaaries ning täidise kinnitus on nõrgem.
Eriti suur risk on juureravitud hammastel. Juureravitud hambad, mis on tugevalt murdunud, vajavad kiiret reageerimist. Sellise hamba murru puhul on suur risk, et kanal võib uuesti infitseeruda ehk nakatuda. Seega, mida kiiremini saab sellistel juhtudel patsient abi, seda parem on hamba prognoos.
„Tugev valu hamba murdumise korral on selge signaal, et arsti juurde tuleb pöörduda kohe. See viitab sellele, et hambanärv on kas juba avatud või on murrujoon närvile hästi lähedal,“ ütleb dr Ševtšenko. Juhul, kui patsient ei saa abi kohe, võib olukord lõppeda hambanärvi infitseerumisega ja närvi eemaldamisega.
Murdunud hammast ei tohi tagasi liimida
Dr Ševtšenko rõhutab, et kindlasti ei tohi murdunud hammast ise liimiga tagasi fikseerida või murdunud hamba sisse midagi asetada. „Sellised toimingud ainult kahjustavad hamba prognoosi ning seavad ohtu patsiendi elu, kuna ükski patsiendile kättesaadav liim ei suuda murdunud tükki kõvasti hoida,“ selgitab ta.
Murdunud hammast saab sõltuvalt traumast ravida mitmel viisil. „Üks võimalus on hamba tagasifikseerimine, kuid seda tuleb ette pigem harvem. Väikeste kuni keskmiste murdude korral kasutatakse valguskõvastuvat täidismaterjali, mis annab kiire ja esteetiliselt rahuldava tulemuse. Kui murdunud on suurem osa hambast, siis tihtipeale on vajalik hamba kroonimine, sest valguskõvastuvad täidised ei ole mõeldud suurte defektide raviks ja uuesti murdumise oht on väga suur. Suured täidised ei näe ilusad välja ega ole mehaaniliselt nii täpsed ja vastupidavad nagu laboris valmistatud kroonid,“ kirjeldab dr Ševtšenko. „Laborikrooni tegemine on näidustatud nii juba suurelt murdunud hambale kui ka suurte täidistega hammastele profülaktika mõttes.
Õnneks on tänapäeval järjest vähem olukordi, kus hamba täielik taastamine ei ole võimalik – proteesiarst oskab hamba päästmiseks pakkuda erinevaid ravivõimalusi. Kindlasti tuleks kaaluda päästetud hamba tulevikku ja ravi maksumust ning valida sellest lähtuvalt parim variant.
Kui aga juhtub, et hammast ei saa päästa, tuleb see eemaldada. „Eemaldatud hammas on soovitatav võimalikult kiiresti asendada, vastasel juhul võib see kaasa tuua naaber- ja vastashammaste nihkumist ning probleem süveneb. Hamba asendamiseks on samuti mitu varianti, näiteks sildprotees või implantaat,“ lisab hambaarst.