Paljud inimesed ei oskagi suuõõnes esinevaid kaebuseid esmapilgul seostada enda kroonilise haiguse või ravimitega. Kuidas oma organismi ja suutervist õige toitumisega toetada, selgitab lähemalt Confido Tartu hambakliiniku juhataja dr Kristiina Liigant.
Hammaskonna ja suuõõne tervis on otseselt seotud meie igapäevaste toiduvalikutega. Eriti oluliseks muutub see aga kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel, kes on sunnitud tarvitama ravimeid või vältima teatud toiduaineid. Mida milliste haiguste või ravimite puhul tähele panna?
Diabeetikud võiksid külastada hambaarsti nelja kuu tagant
Kõige rohkem probleeme suuõõnes põhjustab kroonilistest haigustest diabeet. Sagedasimad kaebused suhkruhaiguse põdejatel on suukuivus, limaskesta haavandid, hambakaaries ning igemeprobleemid, kuid märkimisväärselt häiritud võib olla ka haavade paranemine pärast implantatsiooni või hamba eemaldamist.
„Diabeedi korral on veresuhkur normist oluliselt suurem ning see on hea kasvulava suus elutsevatele bakteritele, aga ka seentele,“ kirjeldab dr Liigant ja lisab, et suhkruhaigust põdevad inimesed peaksid hambaarsti külastama iga nelja kuu tagant.
„Lisaks korralikule kodusele suuhügieenile on väga oluline igapäevane toidusedel. Õige toitumine aitab ohjata suu mikrofloorat ning vältida või vähemalt kontrolli all hoida eelnimetatud probleeme. Inimesed, kes tarvitavad insuliini, peavad jälgima oma toidukordade intervalle eriti hoolega, et vältida hüpoglükeemia teket. Sage näksimine ei võimalda aga hoida toidukordade vahel 3–4-tunniseid pause, et suus tekkinud happeline keskkond jõuaks neutraliseeruda,“ selgitab ta.
Dr Liigant soovitab vahepalana süüa näiteks pähkleid, Kreeka jogurtit marjadega, porgandeid hummusega, tumedat šokolaadi, õuna kaneeli ja maapähklivõiga.
Happeline keskkond teeb palju halba
Gastroösofageaalne refluks ehk maosisaldise tagasiheide söögitorusse, suhu või ninaneelu võib oma happelisuse tõttu põhjustada halba hingeõhku, suukuivust, hammaste erosiooni ehk kulumist ning igemepõletikku. „Reflukshaiguse korral sobivad menüüsse hästi toored juur- ja köögiviljad, täisteraleib, riis, kala, oliiviõli, avokaado, pähklid, puuviljadest näiteks melon ja pirnid. Need on kõik ka hambasõbralikud toiduained,“ ütleb dr Liigant.
Reflukshaigusega inimene võiks dr Liiganti sõnul hambaarsti külastada vähemalt kaks korda aastas.
Sjögreni sündroom ehk nn kuiv sündroom on krooniline aeglaselt progresseeruv autoimmuunhaigus, mida iseloomustab eelkõige pisara- ja süljenäärme põletik ja mille olulisem sümptom on suu limaskestade kuivus ning sellest tingitud raskus neelata teatud toiduaineid, põletustunne suus, hammaste kiirenenud lagunemine ja igemepõletik.
„Vähenenud süljetootlikkuse tõttu on eriti oluline jälgida, et toidulaud oleks tervislik. Lisaks õigele toitumisele on soovituslik tarbida piisavalt vett ning ksülitooli sisaldavat närimiskummi või pastille, et kaitsta hambaid kaariese tekke eest. Hambaarsti on soovitatav külastada 3–4 korda aastas.
Sjögreni sündroomiga inimestel on raske süüa väga tugeva konsistentsiga tahkeid toite, mis aga mälumisel aitavad eemaldada hammastelt kattu ning stimuleerida süljetootlikkust. Suukuivuse korral on hambad eksponeeritud kaariese tekkele ning seega on väga oluline vältida suhkrurikkaid ja happelisi toite ning karboniseeritud magusjooke.
Reumatoidartriit ehk reumatoidne liigesepõletik on autoimmuunhaigus, mis tavaliselt saab alguse sõrme-, randme- ja jalalabaliigestest. Hiljem tekib põletik ka küünar-, õla-, põlve-, hüppe- ja lõualiigeses.
Liigesepõletikust haaratud alalõualiiges võib põhjustada suuavamise raskust ning valu mälumisel. „Reumatoidartriidi korral võivad olla raskendatud ka motoorsed tegevused, näiteks hammaste pesemine, mis suurendab igemehaiguste ning hambakaariese tekke riski. Sellisel juhul tuleks käia 3–4 korda aastas suuhügienisti vastuvõtul puhastuses ja ülevaatusel, et hoida suuõõne olukord kontrolli all,“ ütleb dr Liigant ja lisab, et reumatoidartriidi diagnoosiga inimestel on soovituslik süüa liha ja kala ning rohkelt puu- ja köögivilju, mida võib tarbida ka püreeritud või smuuti kujul.
Pikaaegsed ravimite võtjad peaksid külastama hambaarsti sagedamini
Kõigil ravimitel on kõrvatoimed ja paljud ravimid tekitavad vähemal või rohkemal määral ajutisi või pikaaegseid muutuseid ka suuõõnes. „Siinkohal peatun just nendel ravimitel, mille kõrvaltoimetega suus puutuvad inimesed kokku igapäevaselt, kuid mida alati ei osata seostada kasutusel olevate ravimitega. Pikaajalisel ravimite kasutamisel (vähemalt kuus kuud) tuleks lisaks oma perearstile või eriarstile külastada sagedamini ka hambaarsti, et vältida pöördumatute probleemide teket suuõõnes ja hammaskonnas,“ ütleb dr Liigant.
Kaaluravim semaglutiid
Semaglutiidi sage kõrvaltoime on oksendamine, mis pikapeale võib põhjustada hammaste erosiooni ehk kulumist. Dr Liigant lisab, et hammaste kulumisega võib omakorda kaasneda suurenenud tundlikkus. Teine sagedane kõrvaltoime on suukuivus, mille tõttu suureneb kaariese ning igemehaiguste risk. „Semaglutiidi tarvitamine vähendab ka söögiisu ning teatud juhtudel võib see viia oluliste toitainete puudulikkuseni. Näiteks soodustab C-, D- ja B-kompleksi vitamiinide defitsiit igemeprobleemide teket ning mõjutab haavade paranemist suuõõnes,“ lisab ta.
„Semaglutiidi tarvitades võiks vältida happeliste jookide ja toitude (nt tsitruselised, õunad jne) rohket tarbimist, kuna need omakorda võivad lisaks põhjustada hammaste kulumist,“ sõnab hambaarst.
Psüühikahäirete ravimid
Antidepressandid, kuid ka näiteks ATH ravimid on dr Liiganti sõnul ravimitest ühed sagedasemad suukuivuse tekitajad. Lisaks võivad need põhjustada bruksismi ehk hammaste krigistamist. „Pikaajaline hammaste krigistamine ei kahjusta ainult hambaid, vaid kogu mälumisaparaati. Bruksismi võimalikud tagajärjed on näiteks hammaste kulumine, ülitundlikkus, peavalud ning alalõualiigese probleemid,“ ütleb dr Liigant.
Tugeva suukuivuse puhul on tema sõnul oluline juua piisavalt vett ning soovituslik on tarbida ksülitooli sisaldavaid pastille või närimiskummi, mis aitavad vähendada hambakaariese tekke riski. Suukuivuse korral soovitab dr Liigant vähendada suhkrurikaste toitude tarbimist, et vältida niigi vähese sülje muutumist kleepuvaks suhkrumassiks.
Astma ravimid
Astma ravimitena kasutusel olevad inhaleeritavad ravimid sisaldavad kortikosteroide, mis kleepuvad hammastele, limaskestadele, keelele ning põhjustavad igemeprobleeme, suukuivust, seeninfektsioone ja hambakaariest. „Õnneks on võimalik oma suuõõne tervis kontrolli all hoida, loputades pärast inhalaatori kasutamist suud veega või pestes hambaid. Samuti tuleb kontrolli all hoida suhkrutarbimist,“ soovitab dr Liigant.
Hüpertensiooni ja vähi ravimid
Dr Liigant loetleb, et kõrgvererõhktõve korral tarvitatavate ravimite sagedased kõrvaltoimed võivad olla suukuivus, metallimaitse suus, igemete hüperplaasia ning valulikud haavandid limaskestadel. „Neid sümptomeid silmas pidades võib olla raskendatud hea suuhügieeni hoidmine, see omakorda suurendab hambakaariese tekke riski. Väga valulikke haavandeid suus võib näha ka vähiravimite tarvitajatel,“ kirjeldab ta.
Haavandite ja limaskestade vohamise tõttu võib inimene vältida tahkete toiduainete, nagu juur- ja puuviljade, teraviljatoodete jne tarbimist. „Eelistatakse pehmeid ja energiarikkaid toite, nagu jogurtid, saiatooted, magusjoogid jne. Selline toitumiskäitumine aga suurendab eelnimetatud probleeme,“ ütleb hambaarst.
Sesoonsete haiguste korral kasutatavad ravimid
Dr Liigant toob esile, et näiteks antihistamiinikumide ehk allergiaravimite ja dekongestantide ehk nohuravimite pikaajalise kasutamise sagedasim kõrvaltoime on suukuivus. Köha raviks kasutatavad siirupid on sageli happe- ja suhkrurikkad ning võivad suurendada hambakaariese tekke riski, eriti lastel. „Need ravimid on tavaliselt kasutusel lühiajaliselt ning õigesti ettekirjutust järgides suuõõnes probleeme ei põhjusta,“ ütleb dr Liigant.
Eridieedid – toit peab olema mitmekesine
Kõige sagedasem põhjus eridieedi pidamiseks on ühe või teise toidugrupi talumatus, näiteks laktoosi-, gluteeni-, fruktoositalumatus. „Tervislikel põhjustel teatud toidugrupist loobumine hammaskonnale otseselt probleeme ei tekita, kui tarbitav toidusedel on mitmekesine ning sisaldab kõiki vajalikke mikro- ja makrotoitaineid,“ sõnab hambaarst.
Küll aga on täheldatud dieedist tulenevaid muutuseid suuõõnes veganitel. „Range pikaajaline loomse toidu vältimine võib põhjustada B1-, B3-, B6– ja B12-vitamiini defitsiiti, mis väljendub pidevalt lõhenenud suunurkade ning huultele ja suulimaskestale tekkivate haavanditena,“ selgitab dr Liigant.
„Loomsest valgust loobumine tõstab ka sülje pH-taset ning koos B12-vitamiini puudusega võib suureneda hambakaariese tekke risk. Veganid tarbivad ka oluliselt rohkem puu- ja köögivilju, mis samuti muudab suuõõne keskkonda happelisemaks ning võib pikas plaanis põhjustada hammaste kulumist,“ lisab hambaarst.
Ebatervislik toidulaud mõjutab ka hammaste tervist
Tervel inimesel, kes regulaarselt ravimeid ei tarvita ning kelle kodune suuhügieen on hea, aga kelle hambad kipuvad ikkagi lagunema, tuleks dr Liiganti sõnul otsa vaadata oma toiduvalikutele. „Hambaarst saab siinkohal paluda patsiendil mingi perioodi jooksul, näiteks 1–2 nädalat, üles märkida tarbitud joogid ja toidud. Sageli tuleb sealt välja ebatervislike valikute muster, mis mõjutab otseselt ka hammaste tervist,“ ütleb dr Liigant.