Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on aeglaselt süvenev kopsuhaigus, millele on iseloomulik püsiv põletik väikestes hingamisteedes ja puhitused kopsudes. Lähemalt räägib sellest haigusest Confido kopsuarst dr Erve Sõõru (MD, PhD).
Mis on KOK-i sümptomid ja kes on riskirühm? Kuidas käib haiguse diagnoosimine?
Haigusele iseloomulikud sümptomid on hommikune köha, vahel rögaeritus. Ka õhupuudus ja hingeldus, mida kogetakse füüsilisel koormusel, koormustaluvuse langus ja väsimustunne. Võib esineda pingsustunnet rindkeres ja vilistavat hingamist.
KOK on aeglase süveneva kuluga kopsuhaigus, mille korral tekib krooniline püsiv põletik väikestes hingamisteedes ehk bronhiit ja kopsudes puhitus ehk emfüseem. Ligi kolmandikul juhtudest on haigus põhjustatud kahjulike gaaside või osakeste pikaajalisest sissehingamisest. KOK-i nimetatakse sageli “suitsetajate haiguseks”. Kuigi suitsetamine on üks peamisi KOK-i riskitegureid, võib KOK tekkida ka 25-45 %-l inimestest, kes ei ole kunagi suitsetanud.
KOK on levinud haigus, mida diagnoositakse enamasti alates 40. eluaastast. Siiski jõutakse arsti vastuvõtule alles pärast kuuekümnendat eluaastat, kui haigus on juba kaugele arenenud. KOK on kindlasti aladiagnoositud haigus vaatamata sellele, et KOK-i on võimalik spiromeetria ja bronhodilataatortesti abil diagnoosida igal ajahetkel. Vahel leitakse rindkere kompuutertomograafilisel uuringul kopsuemfüseemi ja bronhide paksenemist või transfertestil difusioonivõime langust. Paljud neist uuringutest on kättesaadavad kopsuarstile, kuid ei ole tänasel päeval kättesaadavad perearstile. Haiguse õigeaegne diagnoosimine on jätkuvalt probleem. Põhjuseks on haiguse hiiliv kulg, mistõttu ei pöördu haiged oma probleemidega õigeaegselt arsti juurde. KOK-i varasemal ja õigel diagnoosimisel võib olla aga oluline positiivne mõju inimeste tervisele.
Kas mehed on suitsetamise tõttu rohkem potentsiaalsed patsiendid?
Tõesti, mõnevõrra enam on KOK meeste hulgas levinud. Rahvusvahelises KOK-i epidemioloogilises uuringus „Burden of Obstructive Lung Disease“ (BOLD), milles osales ka Eesti, on leitud, et KOK-ile iseloomulikud tunnused kopsufunktsiooni uuringul esinesid meeste hulgas 12%-l ja naiste hulgas 9%-l. KOK-i arengut erinevatel eluetappidel on võrreldud lauamänguga. Sünnieelses perioodis peetakse riskiks emapoolset suitsetamist ja passiivset suitsetamist, emapoolset ravimite tarvitamist ja astma põdemist, samuti kemikaalide ja õhusaastega kokkupuudet. Varases lapsepõlves peetakse KOK-i riskiks sagedaseid hingamisteede infektsioone, kokkupuudet allergeenidega, õhusaastega ja passiivse suitsetamisega ning rämpstoidu söömist. Täiskasvanueas peetakse riskiks suitsetamist ja passiivset suitsetamist, toidu valmistamist gaasitulega ja lahtisel tulel, kemikaalide ja õhusaastega kokkupuudet. Üldisteks riskifaktoriteks peetakse keskkonnatekkelisi ja geneetilisi interaktsioone, väikeste õhuteede haigusi, kopsuemfüseemi ja kroonilist bronhiiti. Millise täringu veeretamisega milline punktiskoor saadakse, see on paljuski loterii. Nii mängivad ka KOK-i arengus erinevatel eluetappidel rolli paljud tegurid, mis määravad edasises elus KOK-i haigestumise riski ja haiguskulu.
KOK on krooniline ehk pole täielikult ravitav, aga kuidas saab selle sümtomeid leevendada?
KOK-i ei saa täielikult välja ravida, sest diagnoosimise hetkeks on tekkinud mitmed pöördumatud kopsukahjustused. Raviga on võimalik leevendada haiguse sümptomeid, pidurdada haiguse kulgu ja vähendada ägenemisi, parandada elukvaliteeti ja koormustaluvust. Suitsetamist pole kunagi hilja maha jätta, kuid mida varem ja lõplikult, seda parem.
KOK-i ravis kasutatakse sissehingatavaid ravimeid, mis mõjuvad otse bronhides ja kopsudes toimuvale haigusprotsessile. Sissehingatavad bronhilõõgastid laiendavad bronhe, vähendavad õhupuudust, parandavad füüsilist võimekust ja elukvaliteeti ning soodustavad röga väljutamist hingamisteedest. Harvemini kasutatavad sissehingatavad hormoonid ravivad põletikku hingamisteedes. Efektiivseks inhalaatorraviks on ühtviisi olulised nii ravim (toimeaine) kui ka inhalaatori kasutamise oskus. Kehv inhaleerimise tehnika seondub sagedama haiglaravi vajaduse ja tüsistustega. Uuringud näitavad, et alla 50 % haigetest järgivad igapäevaselt ravisoovitust. Nad ravivad pigem haiguse ägedat episoodi kui kroonilist haigust. Mõnedel juhtudel arvatakse, et ravim tekitab sõltuvust, pikaajaline tarvitamine pole turvaline või ravimi toime väheneb ajapikku. Oluline on KOK-i varajane avastamine, diagnoosimine ja efektiivne ravi koos suitsetamisest loobumise ja kehalise aktiivsusega – need kõik võivad aidata tagada parimat sümptomite kontrolli, pidurdada haiguse progresseerumist ja parandada KOK-i ravitulemusi. Raviküsimuste korral soovitan kindlasti konsulteerida arstiga ja õega ning mitte teha ennatlikke otsuseid ravi lõpetamiseks. Kopsuarsti visiitidel määratakse haiguse kontrolli tase ja korrigeeritakse raviplaani (sh igapäevane ehk baasravi ja juhised haiguse ägenemise korral). Suhtlemine ja regulaarne inhalaatori koolitamine on oluline visiidi osa, sest arstid ei suuda ennustada, kes haigetest on parem ravi järgija.
Kui õige ajal haigusega ei tegeleta ja sümptomid süvenevad, siis mis tüsistused tekivad? Ja mil määral see patsiendi igapäevaelu segama hakkab?
On ilmselge, et ilma piisava hapnikuta kannatab organism tervikuna. Ravimata jätmisel on pahatihti tegemist progresseeruva haigusega, mis on maailmas üks peamisi surmade ja invaliidsuste põhjustajaid paljude terviseriskidega.
Paljud inimesed peavad füüsilise koormusega kaasnevat hingeldust normaalseks, ega oska abi seetõttu otsida. Kopsuhaigete taastusravi on tõenduspõhiselt efektiivne. Füüsilise koormusega kaasneva õhupuudustunde tõttu kipub inimene jääma passiivsemaks ning pelgab igasuguse treeningu tegemist, mis tegelikult muudab olukorra veelgi halvemaks. Tegelikult peaks sellisel juhul toimuma kõik vastupidi – füüsilise aktiivsuse suurendamine muudab olukorra paremaks. Seega KOKi haige peab liikuma ja olema piisavalt aktiivne enda füüsilisest terviseseisundist lähtuvalt.
Mõned soovitused:
- Loobude suitsetamisest!
- Vaktsineerige pneumokoki, hooajalise gripi ja COVID-19 vastu!
- Olge füüsiliselt aktiivne!
- Võtke ravimeid regulaarselt!
- Käige vähemalt üks kord aastas arsti vastuvõtul kontrollis!
- KOK-i ägenemise korral (sümptomeid enam, vajasite kiirabi või olite haiglaravil) andke sellest koheselt oma arstile teada!