Hormonaalne tasakaal mõjutab tervist rohkem, kui sageli arvatakse – alates kehakaalust ja energiatasemest kuni viljakuse ja luude terviseni välja. Just hormoonide tootmise ja tasakaaluga seotud haiguste diagnoosimise ning raviga tegelebki endokrinoloog. Milliste sümptomite korral tasuks endokrinoloogi poole pöörduda, selgitab Confido Tartu Mõisavahe kliiniku endokrinoloog dr Sille Kaseleht.
„Endokriinsüsteem reguleerib enamikku keha sisemistest protsessidest. Hormoonide tasakaal on oluline ainevahetuse, kasvu ja arengu, vedeliku- ja mineraalainete tasakaalu ning ka stressitaluvuse seisukohalt,“ selgitab endokrinoloog dr Sille Kaseleht.
Endokrinoloogi vastuvõtule pöördutakse kõige sagedamini suhkurtõve ehk diabeedi ning kilpnäärmehaiguste tõttu. „Väga levinud on kilpnäärme üle- ja alatalitlus ning kilpnäärme sõlmelised muutused,“ ütleb dr Kaseleht.
Sageli suunatakse endokrinoloogi vastuvõtule ka kaltsiumitaseme kõrvalekalletega, mis võivad olla seotud kõrvalkilpnäärmete talitlushäirega. Naistel on sagedased pöördumise põhjused menstruatsioonitsükli häired ja viljatus. Lastel ja noorukitel on endokrinoloogi konsultatsioon vajalik näiteks kasvuhäirete või puberteedi hilinemise korral.
Lisaks kuuluvad endokrinoloogi töövaldkonda harvem esinevad neerupealiste ja ajuripatsi haigused.
Kehakaalu muutus ja väsimus kui ohumärgid
Hormonaalsed kõrvalekalded võivad avalduda väga erinevate sümptomitena. „Kilpnäärmehormoonide puudus aeglustab ainevahetust ning võib põhjustada väsimust, kehakaalu tõusu ja külmatunnet. Hormoonide liigsuse korral aga ainevahetus kiireneb ja see võib väljenduda kaalulanguses, südamepekslemises ja ärevuses,“ kirjeldab dr Kaseleht.
Arsti poole tasub pöörduda siis, kui kehakaal muutub ebaselgel põhjusel, väsimus on püsiv või süvenev, tekib suurenenud janu ja sage urineerimisvajadus või esinevad menstruatsioonitsükli häired. „Tähelepanu vajab ka kaelal tuntav või nähtav sõlm, mis võib viidata kilpnäärme muutustele,“ lisab dr Kaseleht.
Oluline roll on elustiilil
Hormonaalse tasakaalu hoidmisel on oluline roll elustiilil. Regulaarne liikumine, tasakaalustatud toitumine, piisav uni, stressi vähendamine ning alkoholi liigtarvitamisest ja suitsetamisest hoidumine toetavad endokriinsüsteemi normaalset toimimist.
Samas rõhutab dr Kaseleht, et tervislik eluviis ei asenda regulaarseid tervisekontrolle, eriti vanuse kasvades või krooniliste haiguste korral.
„Endokriinhaiguste varajane avastamine ja õigeaegne ravi aitavad ennetada raskemaid tüsistusi ning parandavad oluliselt igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti,“ rõhutab dr Kaseleht.