Eesti inimestele on järjest kättesaadavamaks muutumas vähiennetuse analüüsid. Mis vahe on vähiriski geenitestil ja vähi varajase avastamise testil? Ja kas tõesti on pelgalt ühe vereprooviga võimalik vähki diagnoosida? Lähemalt selgitab Confido meditsiinijuht dr Rauno Pukonen.
Vähki ennetavad analüüsid sobivad eelkõige neile, kes soovivad oma tervist ennetavalt kontrollida või kellel on suurem risk haigestuda vähki. „Näiteks siis, kui perekonnas on esinenud kasvajahaigusi, kui on elustiiliga seotud riskitegureid nagu suitsetamine, ülekaal või kroonilised põletikud, või kui soovitakse oma tervisest lihtsalt põhjalikumat ülevaadet saada,“ selgitab dr Pukonen.
Ta rõhutab, et ükski test ei asenda riiklikke sõeluuringuid. „Need on siiski täiendavad kontrollimeetodid – test võib anda varajase hoiatussignaali ja aidata haigust avastada enne sümptomite teket või suunata korrigeerima oma elustiili, et vähiriski vähendada,“ lisab ta.
Kas siis tõesti suudab üks vereproov anda meile vähidiagnoosi? „Lühike vastus on, et suudab küll – ja edukalt tehakse seda juba ka täna,“ ütleb Pukonen.
Selle põhjuseks on tõsiasi, et kasvajad jätavad inimese vereringesse jälgi. „Juba haiguse alguses võivad vähirakud eritada verre oma DNA-d ja RNA-d, vabastada väikseid rakutükke või osakesi või sattuda vereringesse üksikrakkudena,“ selgitab ta.
Metastaatilisi vähirakke kirjeldati veres esmakordselt juba 1869. aastal, kui Austraalia arst Thomas Ashworth neid mikroskoobi all täheldas. „Vedelbiopsia valdkond on viimastel aastatel teinud vähidiagnostikas suure arenguhüppe. Tänaseks on mitmed testid saanud heakskiidu nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopa Liidus. Esialgu on neid kasutatud peamiselt täiendava diagnostika vahendina juba teadaoleva vähi korral – näiteks sobiva ravi valimiseks ja ravitulemuse hindamiseks –, kuid üha enam rakendatakse vedelbiopsiat ka vähi varajases avastamises,“ selgitab Pukonen.
Kui usaldusväärne on vedelbiopsia?
Vähi varajase avastamise testi usaldusväärsus sõltub otseselt sellest, kui palju kasvajast satub vereringesse biomarkereid – ning see võib oluliselt varieeruda sõltuvalt vähi liigist ja staadiumist.
„Mida suurem ja agressiivsem kasvaja, seda suurem on tõenäosus seda avastada,“ selgitab dr Pukonen. „Kui kasvajarakke või DNA-fragmente on veres vähe, võib test anda valenegatiivse tulemuse, sest pole lihtsalt piisavalt materjali, mida mõõta. Agressiivse kasvuga kasvajad on enamasti ka halvema prognoosiga, mistõttu on nende varajane avastamine ravitulemuste seisukohast eriti oluline. Hilisemas staadiumis, kui kasvaja on aktiivsem ja veres on rohkem ringlevaid biomarkereid, on testide täpsus juba väga kõrge – sageli üle 90%.“
Vedelbiopsia on hea varajane hoiatusvahend, kuid negatiivne tulemus ei tähenda, et vähki kindlasti ei ole. „Oluline on mõista, et vedelbiopsial põhinevad vereanalüüsid ei asenda traditsioonilisi vähi sõeluuringuid ega diagnostilisi protseduure,“ rõhutab Pukonen. „Need tehnoloogiad on küll kiiresti arenevad, kuid siiski veel suhteliselt uued ja vajavad laiemat standardiseerimist ning pikaajalisi uuringutulemusi, enne kui neid saab kasutada ametliku esmase sõeluuringuna.“
Samas on olemasolevad teadusandmed juba piisavalt tugevad, et vedelat biopsiat kasutada lisauuringuna – täiendava tööriistana, mis võib anda varajase hoiatussignaali ja suunata inimese õigel ajal edasi täpsematele uuringutele.
Praegu tehakse riiklikke sõeluuringuid vaid mõne vähiliigi puhul: rinna-, emakakaela-, jämesoole-, kopsu- ja eesnäärmevähk. Kahjuks diagnoositakse paljud teised kasvajad alles siis, kui sümptomid on juba tekkinud – ja see tähendab sageli, et haigus on jõudnud hilisesse staadiumisse.
Mis on vahet vähi varajase avastamise testil ja vähiriski geenitestil?
Vähiriski geenitest ja vähi varajase avastamise test mõõdavad erinevaid, kuid omavahel täiesti täiendavaid aspekte.
„Geenitest näitab, kas inimesel on pärilik eelsoodumus teatud kasvajate tekkeks – see aitab planeerida regulaarseid kontrolle ja kohandada elustiili, et vähiriski vähendada,“ selgitab dr Pukonen. „Isegi kui test näitab suurt riski, ei tähenda see automaatselt, et kasvaja kindlasti tekib. Väga palju saab ära teha ennetusega – elustiilil ja varasel sekkumisel on suur mõju.“
Varajase avastamise test, näiteks vedelbiopsia, seevastu näitab hetkeolukorda – kas organismis juba ringleb vähirakke või nende DNA-jälgi. „Ehk siis: geenitest ütleb, kellel võib vähk tulevikus tekkida, ja varajase avastamise test aitab märgata, kui haigus on juba algamas,“ ütleb Pukonen. „Koos kasutades annavad need testid palju täpsema ja ajas dünaamilise pildi inimese terviseriskist ning võimaldavad sekkuda õigel ajal.“
Ta rõhutab, et mõlema analüüsi tulemusi on alati mõistlik arutada koos arstiga. „Arst saab anda konkreetsed soovitused, kui test näitab suurenenud riski, ning vajadusel suunata täiendavatele uuringutele, kui vähi varajase avastamise test osutub positiivseks,“ lisab Pukonen.