Tänapäeval, mil vähiravi efektiivsus järk-järgult paraneb ning elulemus kasvab, on raviaegne enesetunne vähemalt sama oluline kui ravi efektiivsus. Esteetiline meditsiin on mõeldud ka neile, kes elavad vähiga või on läbinud vähiravi. Lähemalt kirjutab sellest Confido Esteetika ja laserravi kliiniku arst, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog ning Tartu Ülikooli nooremteadur dr Sandra Kase.
Vähiravi mõjutab organismi bioloogiat alates immuunsüsteemi talitlusest ja kudede paranemisest kuni hormonaalse tasakaalu ning psühholoogilise heaoluni. Tervis ja ilu ei ole vastandid, vaid toetavad teineteist. Esteetiline meditsiin on osa tervenemisest – ka teadusuuringud on näidanud, et välimuse säilitamine ja taastamine vähiravi ajal või pärast seda aitab vähendada depressiooni, parandada ravi taluvust ning tugevdada sotsiaalset toimetulekut.
1. Kuidas mõjutab vähiravi nahka?
Vähiravi mõjutab kogu organismi bioloogiat ning sealjuures ka kõiki kudesid, alates nahast ja pehmetest kudedest kuni immuunsüsteemi talitluse, lümfiringe ja hormonaalse tasakaaluni.
Keemia- ja immuunravi aeglustavad rakkude uuenemist, mistõttu muutub nahk kuivaks, õhukeseks ja kergesti ärrituvaks, võivad tekkida põletikulised või allergilised lööbed ning pigmentatsiooni muutused.
Ka hormoonravi võib muuta naha kuivaks ja õhukeseks ning vähendada naha elastsust, mille tõttu tekivad kortsud. Mõnikord võib hormoonravi nahka ka ärritada ja tekitada aknesarnast löövet.
Kiiritusravi kahjustab ravitud piirkonnas veresooni ja kudesid, vähendades elastsust ja põhjustades sidekoestumist.
Raviga aeglustub haavade paranemine ja suureneb põletikurisk. Kõik need aspektid vajavad esteetiliste protseduuride planeerimisel teadlikku ja õrna lähenemist.
2. Milliseid protseduure on turvaline teha ravi ajal?
Aktiivse ravi faasis tuleks keskenduda nahabarjääri kaitsmisele, põletiku vähendamisele ja psühholoogilisele heaolule. Kuna nahk võib ravi ajal olla tavapärasest tundlikum, siis pigem on soovitatavad õrnad, taastavad ning mitteinvasiivsed hoolitsused, näiteks kerged pindmised koorimised, meditsiinilised nahahooldused keramiidide, uurea, glütseriini või hüaluroonhappega ning lümfiteraapiad lümfitursete vähendamiseks.
Vältida tuleb lõhnastatud, happelisi või koorivaid tooteid, samuti alkoholi või retinoide sisaldavaid hooldusi.
3. Millised protseduurid on vähiravi ajal riskantsed?
Täitesüstidega kaasneb põletiku ja granuloomide suurenenud risk, kuna ravi ajal on immuunsus nõrgenenud. Botuliintoksiini süstid ravi ajal otseselt ohtlikud ei ole, kuid probleemiks võib kujuneda süstekoha põletik.
Nahka penetreerivad protseduurid (nt mikronõelumine, süvakoorimised) suurendavad armistumise ja nahanekroosi riski. Laserravi võib kiiritatud piirkonnas suurendada pigmentatsiooni ning sidekoestumist. Tätoveerimine ja viimasel ajal populaarseks kujunenud püsimeik suurendavad samuti immuunreaktsioonide riski.
Kõik protseduurid, mis tekitavad nahale pindmisi vigastusi või põletikulise reaktsiooni, võivad suurendada infektsiooni- ja põletikuriski. Immuunsüsteemi lisakoormamine ravi ajal ei ole soovitatav, sest keha vajab energiat ennekõike paranemiseks ja taastumiseks.
4. Millal võib alustada invasiivsemate protseduuridega?
Täpsem aeg sõltub läbitud ravimeetodist, organismi taastumisest ja verepildi normaliseerumisest. Täitesüstidega võiks oodata keskmiselt 3–6 kuud, biostimulaatorite ja laseritega umbes kuus kuud, kusjuures vältida tuleb kiiritusravi saanud piirkondi – need on suurema riskiga, sest verevarustus on seal püsivalt muutunud. Kindlasti peab kiiritatud või opereeritud piirkonna nahk olema täielikult tervenenud ning põletikutunnusteta.
Ilukirurgiaga tasub oodata umbes aasta.
5. Kas püsimeik pärast kulmude ja ripsmete kaotust on ohutu?
Jah, püsimeiki võib teha, kuid sellega soovitatakse oodata vähemalt kuus kuud pärast vähiravi lõppu, et vältida põletiku ja pigmentatsioonihäirete riski. Probleem seisneb selles, et ravi ajal ning kohe pärast ravi on nahk õhuke, kuiv ja kergesti ärrituv ning immuunsüsteem nõrgenenud, seetõttu ei pruugi pigment ühtlaselt jaotuda ning halvemal juhul võib tekkida tüsistusi. Seni võib kulme ja ripsmeid joonistada pehme pliiatsi, toonitud geeli või dermatoloogiliselt testitud mineraalkosmeetikaga.
6. Kas juuste taastamiseks on olemas meditsiiniliselt tõestatud meetodeid, mis on vähiravi järel ohutud?
Jah, kuid see eeldab, et aktiivne ravi on läbi saanud. Üldiselt hakkavad juuksed kasvama 1–3 kuu jooksul pärast ravi lõppu, kuid juuste struktuur ja värv võivad varasemast erineda. Kui vereanalüüsid on ravi järel korras, siis võib kasutada minoksidiili sisaldavaid paikseid lahuseid, mis on kõige paremini uuritud ja ohutumad juuksekasvu soodustajad ka pärast keemiaravi. Lisaks sellele soovitatakse taastumisfaasis madalsageduslikku laserteraapiat, mis soodustab paremat vereringet ja folliikulite taastumist.
Igapäevaseks hoolduseks on paremad lõhnavabad šampoonid ning niisutavad seerumid. Vältida tuleb invasiivseid meetodeid, nagu PRP ehk oma vereplasma süstid, mikronõelumine või juuste siirdamine, enne kui onkoloog on kinnitanud, et immuunsüsteem ja vereloome on täielikult taastunud.
7. Kas lümfisõlmede eemaldamise korral võib massaaž või lümfidrenaaž põhjustada turset?
Tõepoolest, valesti tehtud massaaž võib suurendada vedelikupeetust riskipiirkonnas, kust lümfisõlmed on eemaldatud. Lümfisõlmed on osa keha vedeliku äravoolusüsteemist ning nende eemaldamise korral vedeliku äravool häirub. Tavaline või sügav massaaž võib sellisel juhul tekitada lisakoormust ja soodustada turse süvenemist. Küll aga on professionaalselt teostatud manuaalne lümfidrenaaž sageli soovitatav taastumise toetamiseks, kui seda teeb väljaõppega terapeut.
8. Kas esteetiline meditsiin võib mõjutada vähi kordumise riski?
Ei, sest vähirakkude taasteket ei põhjusta nahaga n-ö mehaaniliselt manipuleerimine, vaid rakutasandil toimuvad bioloogilised protsessid. Seega, naha torkimine ega täitesüstid ei suurenda vähi taasteket. Küll aga võivad liiga varajased või valesti valitud protseduurid aeglustada kudede paranemist või põhjustada muid tüsistusi. Oluline on, et organism oleks ravist taastunud ja põletiku- või infektsioonirisk nullilähedane.
9. Kas on olemas ohutuid viise armide, operatsiooniarmide või kiiritusjärgsete nahamuutuste leevendamiseks?
Esmalt on taastuva naha jaoks väga oluline päikesekaitse, mis hoiab ära armi tumenemise ja aeglustab selle muutumist jäigemaks. Nn kuldstandard armiravis on silikoongeelid ja -plaastrid, mis võivad vähendada armi paksust, punetust ja sügelust.
Kui arm on märgatavam, võivad sobida laserravi või mikronõelumine, mis parandavad naha tekstuuri ja muudavad armi vähem märgatavaks. Jällegi, neid protseduure tehakse tavaliselt siis, kui aktiivne vähiravi on lõppenud ja piirkond täielikult paranenud.
10. Kas esteetiline meditsiin aitab kaasa ka patsiendi vaimsele taastumisele?
Jah, esteetiline meditsiin võib mängida üllatavalt olulist toetavat rolli: kehakuvandi taastamine on tähtis osa psühholoogilisest tervenemisest. Uuringud näitavad, et enesekindluse suurenemine parandab selgelt elukvaliteeti ja meeleolu. Siinkohal ei räägi me pealiskaudsusest ega edevusest, vaid pigem oma keha ja identiteedi taastamisest ajal, mil see tundub killustuvat. Väikesed sammud, mis aitavad luua tuttava või meeldiva tunde peegli ees, võivad oluliselt parandada heaolu. Tänapäeva praktika liigubki üha enam selles suunas, et meditsiin ja esteetika ei vastanduks – aga tasub meeles pidada, et esteetiline meditsiin ei asenda teraapiat.