Talvisel ajal sageneb mitmete bakteriaalsete nakkushaiguste levik, peamiselt tihedama lähikontakti, siseruumides viibimise ja viirusnakkuste järel tekkivate tüsistuste tõttu. Enimlevinud bakteriaalsetest haigustest ning nende ennetamisest räägib lähemalt Confido üldarst dr Merit Rahnik.
Bakteriaalne kopsupõletik
Bakteriaalne kopsupõletik on üks raskema kuluga talviseid haigusi, mille peamine tekitaja on Streptococcus pneumoniae, harvem Haemophilus influenzae või Staphylococcus aureus.
Haigus tekib sageli pärast gripi või muu viirusliku hingamisteede infektsiooni läbipõdemist, kui hingamisteede limaskesta kaitsemehhanismid on nõrgenenud. Sümptomid on kõrge palavik, köha, hingamisraskus, valu rinnus ja üldine halb enesetunne. Eakatel võib haigus avalduda ka segase oleku või üldise jõuetusega.
Ravi aluseks on õigeaegne antibiootikumravi, mille valik sõltub haiguse raskusest ja patsiendi riskiteguritest. Ennetuses on oluline roll pneumokoki- ja gripivaktsiinidel, mis vähendavad oluliselt raske kopsupõletiku riski.
Ennetamine:
- vaktsineerimine gripi ja pneumokoki vastu,
- kätehügieen ja lähikontakti vältimine haigetega.
Ravi:
- antibiootikumravi vastavalt tekitajale,
- raskematel juhtudel haiglaravi ja toetav ravi.
Keskkõrvapõletik
Keskkõrvapõletik on talvisel perioodil eriti sage väikelastel, sest nende kuulmetõri ehk ühendus ninaneelu ja keskkõrva vahel on lühem ja kergemini sulguv. Bakteriaalne keskkõrvapõletik tekib tihti nohu või ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni tüsistusena, kui sekreet ei pääse keskkõrvast välja. Levinumad tekitajad on Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja Moraxella catarrhalis.
Haigusele on iseloomulik kõrvavalu, palavik, kuulmislangus ja väikelastel rahutus. Ravi sõltub vanusest ja sümptomite raskusest – osadel juhtudel piisab jälgimisest ja valuvaigistitest, kuid bakteriaalse infektsiooni korral on vajalik antibiootikumravi. Ennetavalt on oluline viirusnakkuste vähendamine ja lapse vaktsineerimine.
Ennetamine:
- hingamisteede viirusnakkuste ennetamine,
- suitsetamisest hoidumine lapse läheduses,
- pneumokoki vastu vaktsineerimine lastel.
Ravi:
- vajadusel antibiootikumid,
- valu- ja palavikuravi,
- osadel juhtudel jälgimine ilma antibiootikumita.
Ninakõrvalkoobaste põletik (bakteriaalne sinusiit)
Bakteriaalne sinusiit, mille üks sagedasemaid vorme on põskkoopapõletik, kujuneb tavaliselt siis, kui viirusliku nohu järel püsib limaskesta turse ja ninakõrvalkoobaste suudmed sulguvad. See loob soodsa keskkonna bakterite paljunemiseks, sagedamini pneumokokkide ja Haemophilus influenzae jaoks.
Tüüpilised sümptomid on paks mädane ninasekreet, näo- või hambavalu, peavalu, haistmismeele halvenemine ja üle kümne päeva kestev nohu. Enamikul juhtudest on ravi esmalt sümptomaatiline, kui aga seisund ei parane või tekivad tüsistuste tunnused, on vajalik antibiootikumravi. Haiguse ennetamisel on oluline adekvaatne nohuravi ja limaskestade niiskuse hoidmine talvisel kütteperioodil.
Ennetamine:
- nohu korrektne ravi,
- ruumide õhutamine ja piisav niiskus,
- immuunsüsteemi toetamine.
Ravi:
- sümptomaatiline ravi (ninaspreid, loputused),
- sümptomite püsides või süvenedes antibiootikumid.
Streptokokiline kurgumandlipõletik
Streptokokiline tonsilliit, rahvakeeli angiin, on põhjustatud A-grupi beetahemolüütilisest streptokokist (Streptococcus pyogenes) ning levib kergesti piisknakkusena, eriti koolides ja lasteaedades.
Haigus algab sageli ägedalt kõrge palaviku, tugeva kurguvalu ja neelamisraskusega, kaasneda võib ka kaela lümfisõlmede suurenemine. Erinevalt viiruslikust kurguvalust puudub tavaliselt köha. Täpne diagnoos põhineb kiirtestil või külvil. Streptokokk A kiirtest on saadaval ka käsimüügis.
Antibiootikumravi on oluline mitte ainult sümptomite leevendamiseks, vaid ka hilisemate raskete tüsistuste, nagu reumaatilise palaviku ja autoimmuunse neerupõletiku ennetamiseks. Ennetusmeetmed keskenduvad hügieenile ja haigestunute kiirele isoleerimisele.
Ennetamine:
- kätepesu ja hoidumine isiklike tarvikute jagamisest teistega,
- haigete vältimine,
- kiire diagnoosimine kollektiivis.
Ravi:
- antibiootikumravi, mis on oluline tüsistuste, sh reumaatilise palaviku ennetamiseks.
Sarlakid
Sarlakeid põhjustab sama bakter, mis streptokokknakkusega kurgumandlipõletikku – Streptococcus pyogenes. Haigus algab tavaliselt äkki ja sümptomid on kõrge palavik, kurguvalu ja neelamisraskus, peavalu, iiveldus või oksendamine, peeneteraline kare lööve, mis algab kaelalt ja levib kehale, punetav keel, kahvatu ala suu ümber. Nahk võib paranemise faasis ketendada, eriti kätel ja jalgadel. Sarlakid esinevad sagedamini koolieas lastel.
Ravi:
- esmavalik on antibiootikumravi,
- palaviku ja valu leevendamine,
- piisav vedelikutarbimine ja puhkus.
Antibiootikumravi vähendab tüsistuste (nt reumaatiline palavik, neerupõletik) riski ning nakkusohtlikkust. Ravikuur tuleb alati lõpuni teha.
Impetiigo
Impetiigo on bakteriaalne nahapõletik, mis on väga nakkav ja levib kergesti puudutuse kaudu, eriti laste seas. Haiguse sümptomid on punetavad laigud või villid ja kiiresti tekkivad kollakas-meepruunid koorikud – sagedamini on need näol suu ja nina ümbruses, aga ka kätel ja jalgadel. Tavaline on ka sügelus, valu aga esineb harva. Haiguse levikut saab takistada löövet mitte kratsides, samuti aitab see, kui hoida haige küüned lühikesed. Kindlasti tuleb käsi regulaarselt pesta ning kasutada teistest pereliikmetest eraldi rätikut. Haige laps peab jääma koju kuni ravi lõpuni.
Ravi:
- kergematel juhtudel antibiootiline salv,
- vajadusel suukaudne antibiootikum,
- kahjustuste õrn pesemine,
- sage kätepesu.
Ravi eesmärk on vähendada nakkuse levikut ja kiirendada paranemist. Ravita võib impetiigo püsida kauem ja levida teistele.
Kuseteede infektsioonid
Kuseteede infektsioonid sagenevad talvel mitmel põhjusel: inimesed joovad vähem vedelikku, urineerivad harvem ning immuunsüsteem võib olla nõrgenenud. Enamasti on tekitaja Escherichia coli, mis on normaalne soolestiku mikrofloorasse kuuluv bakter.
Kõige levinum kuseteede infektsioon on tsüstiit ehk põiepõletik. Sümptomid on sage ja valulik urineerimine, alakõhuvalu ning mõnikord palavik. Raskematel juhtudel võib infektsioon levida neerudesse, põhjustades neerukoe ja -vaagna põletikku.
Kergematel juhtudel paraneb põiepõletik rohke vedeliku, valuvaigistite ja teiste käsimüügiravimitega. Kui sümptomid on siiski väljendunud või ei leevene kahe päeva jooksul, peab mõtlema antibiootikumravi alustamisele, samuti siis, kui lisanduvad seljavalu või kõrge palavik.
Ennetamisel on tähtis vedeliku piisav tarbimine, regulaarne urineerimine ja õige intiimhügieen ka külmal aastaajal.
Ennetamine:
- piisav vedelikutarbimine ka külmal ajal,
- regulaarne urineerimine,
- intiimhügieeni järgimine.
Ravi:
- rohke vedelikutarbimine ja valuvaigistid,
- D-mannoosi ja jõhvikaekstrakti sisaldavad käsimüügiravimid,
- vajadusel antibiootikumid,
- korduvate infektsioonide korral täiendavad uuringud.
Talviste haigestumiste puhul kordub üks läbiv põhimõte: enamasti piisab tervenemiseks kodusest ravist ja heast hügieenist. Kui aga sümptomid püsivad või ägenevad, siis tuleks pöörduda arsti poole. „Kõige tähtsam on kuulata oma keha või jälgida tähelepanelikult terviseseisundit ning vajadusel konsulteerida tervishoiutöötajaga, et tagada kiire paranemine ja tüsistusteta paranemine,“ rõhutab dr Rahnik.