„Näonahka mõjutavad nii sisemised kui ka välised tegurid, kuid õigete elustiilivalikutega ja regulaarse näohooldusega saame nahaseisundi parandamiseks ise palju ära teha,“ ütleb Confido Tartu Raatuse kliiniku dermatoloogia eriala arst-resident dr Kristi Tiimann.
Keha ja nahka hoiavad noorena regulaarne järjepidev aeroobne ja jõutreening, piisav uni (7–9 tundi ööpäevas), mitmekülgne toitumine – eelkõige tuuakse välja Vahemere dieedi positiivset mõju. Stressihormoon kortisool suurendab organismis põletiku teket ja lõhub kollageeni, seepärast on ka nahavananemise ennetuses üliolulised uni, puhkus, toit, treening ja tubakatoodete ning alkoholi tarbimise vältimine. Enneaegse vananemise suurim väline mõjutaja on UV-kiirgus, seega on palju kasu sellest, kui kasutada aastaringselt päikset, näiteks päikseprillid, peakatted ja laiaspektrilist kaitsekreemi (SPF 30 või rohkem) ja vältida solaariumite külastamist.
Lisaks mõjutab nahka, otseselt nahabarjääri häirides, ka keskkond: õhusaaste ja erinevad füüsikalised tegurid, mis kahjustavad naha lipiidikihti ja seetõttu võib nahk muutuda tundlikumaks, kuivemaks ning vastuvõtlikumaks põletikele. Saasteosakesed tekitavad vabu radikaale, mis lõhuvad kollageeni ja elastiini ning nahk muutub lõdvemaks, tuhmimaks, tekivad kortsud.
Igapäevane rutiin: puhastus, niisutus ja päikesekaitse
Igapäevane nahahoolduse rutiin võiks koosneda puhastusest, niisutusest ja päikesekaitse kreemist. Vajadusel lisada nahahooldusrutiini aktiivainet sisaldav toode. Puhastus aitab eemaldada nahalt saaste. Niisutades saame toetada nahabarjääri. Aktiivainet sisaldavat toodet, nt antioksüdante kasutades (C-vitamiin, E-vitamiin, niatsiinamiid) on võimalik kaitsta nahka vabade radikaalide kahjuliku toime eest.
Nahahooldus sõltub naha tüübist, probleemidest, näiteks põletik, punetus, ja soovitud eesmärgist, milleks võib olla pooride või pigmendilaikude vähendamine, kortsude vähendamine ja ennetamine. Nahatüübid on erinevad: normaalne, rasune, kuiv, kombineeritud või tundlik. Oma nahatüüpi saab hinnata näiteks kodus pärast naha puhastamist. Kui umbes 30–60 minuti pärast on nahal hea tunne, on tegu normaalse nahatüübiga, kui näonahal tekib kiskumise tunne või nahk ketendab, on nahk kuiv. Kui nahk läigib, on nahk rasune, ning kui osad piirkonnad kisuvad ja teised läigivad, on tegu kombineeritud nahatüübiga. Tasub pidada meeles ka seda, et nahatüüp võib periooditi muutuda.
Nahahoolduses kehtib reegel, et vähem on parem. Kindlasti pole vaja kasutada kõiki kreeme ja seerumeid samal ajal ja korraga ning alati pole kõige kallim toode parim, tähtis on selle toote eesmärk ja sobivus nahale. Kui näonahaga üldjuhul probleeme pole, siis võib nahka pesta ka veega ning määrida peale igasugust niisutavat kreemi. Kui aga nahk on tundlikum, tuleb kreemide toimeainete loetelu põhjalikumalt uurida, näiteks vältida lõhnaaineid sisaldavaid tooteid.
Vahel arvatakse, et rasust nahka ei ole vaja niisutada. Tegelikult vajavad niisutust kõik nahatüübid. Aktiivainete eesmärk on parandada nahastruktuuri, näiteks aitavad retinoidid ja happed kaasa nahakihi uuenemisele ning rasutootmise vähendamisele, see omakorda aitab kaasa komedoonide, pustulite paranemisele ja ühtlustab nahatooni, traneksaamhape inhibeerib melaniini tootmist ja seeläbi vähendab hüperpigmentatsiooni.
Nahaspetsialisti juures saab täpsemini teada, missugused toimeained võiksid konkreetsele nahatüübile sobida, mismoodi kasutada oma nahahoolduses retinoide, aselaiinhapet ja muid happeid, C-vitamiini. Lisaks saab spetsialist anda soovitusi, millised nahahooldusprotseduurid (keemiline koorimine, süsteprotseduurid, valgusravi, mikronõelumine, laserid) võiksid anda head soovitud efekti.