Neerud on kõhuõõne taga paiknevad paaris elundid, mille peamised funktsioonid on uriini tootmisega vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu reguleerimine ning jääkainete väljutamine. Selle kaudu osalevad neerud erinevates füsioloogilistes protsessides, näiteks happe-aluse tasakaalu hoidmine ning vererõhu ja veresuhkru regulatsioon. Lisaks toodavad neerud mitmeid hormoone, nagu erütropoetiin, mis on peamine punaliblede tootmise ehk erütropoeesi käivitaja.
Mis on kõige levinumad neere puudutavad haigused?
Neeruhaigustest rääkides on põhirõhk tavaliselt neerufunktsiooni häirivatel haigustel, mis tihti ei ole niivõrd seotud neerude endaga, vaid häirivad ühel või teisel moel hoopis neerude tööd. Seetõttu võivad patsiendid sattuda mitme erineva spetsialisti vaatevälja. Suures pildis jaotuvad neerudega seotud haigused enamasti nefroloogia ja uroloogia vahel. Neeruhaiguste ja neerude tööd häirivate haiguste ravis on sõltumata erialast keskne eesmärk vältida või aeglustada neerupuudulikkuse kujunemist.
Funktsioneerivad neerud on inimesele elutähtsad ning neerufunktsiooni püsival kadumisel on vajalik neeruasendusravi, kas siis dialüüsravi või kriteeriumitele vastamise korral ka neerusiirdamine. Ilma neeruasendusravita tuleb surmlõpe keskmiselt kuni ühe nädala jooksul.
Sagedasim neeruhaigus on krooniline neerupuudulikkus (KNP), mille levinumad tekkepõhjused on kõrgvererõhktõbi, diabeet ja neerude põletikulised haigused, peamiselt krooniline glomerulonefriit. Suuresti seisneb ravi neerupuudulikkuse süvenemise aeglustamisel riskifaktorite mõjutamise kaudu, näiteks
- vererõhu ja veresuhkru taseme optimeerimine;
- soola tarbimise vähendamine;
- kaaliumirikaste toitude vältimine, nt banaan;
- kehakaalu optimeerimine;
- suitsetamisest hoidumine.
Krooniline glomerulonefriit on neerude krooniline põletikuline haigus, mis on maailmas üks sagedasemaid neeruhaigusi ja lõppstaadiumis neerupuudulikkuse põhjuseid. Haigusel on palju alatüüpe ja etioloogilisi tegureid, alati ei ole ka tekkepõhjus kindlalt tuvastatav. Sagedasimad vormid on
- IgA nefropaatia,
- postinfektsioosne glomerulonefriit (nt B- ja C-hepatiit, HIV),
- sekundaarsed autoimmuunhaigused (nt luupusnefriit, vaskuliidid).
Teinekord on kroonilise neerupuudulikkuse põhjusteks neerude väljavoolu ja/või kusejuha(de) obstruktsiooni põhjustavad uroloogilised haigused.
Sagedasimad on meestel esinevad eesnäärmest tingitud urineerimishäired, mis ravita jätmisel võivad põhjustada kroonilist uriiniretensiooni, mis omakorda tekitab retrograadselt takistust uriini väljavoolule neerudest ning pikema perioodi jooksul neerufunktsiooni halvenemist. Sellises olukorras on juba vaja eesnäärme mahtu vähendavat operatsiooni.
Neerupuudulikkuse levinud põhjustajad on ka neeru- ja kusejuhakivid, millega elu jooksul puutub kokku keskmiselt iga kümnes inimene, ning mis võivad viia ägeda neerupuudulikkuseni tingituna kivi põhjustatud kusejuha obstruktsioonist. See lahendatakse tavaliselt erakorraliselt, vastavalt patsiendi seisundile, kas kusejuhastendi või nefrostoomiga uriinivoolu möödajuhtimiseks ning hilisema plaanilise kivieemaldamise operatsiooniga.
Uroloogilistest haigustest võivad neerufunktsiooni häirumist läbi kuseteede obstruktsiooni põhjustada veel neeru, kusejuha ja põie kasvajalised haigused või kusejuha striktuur (kitsenemine).
Õigel ajal tehtud kirurgiline ravi võib neerufunktsiooni halvenemise peatada ning osaliselt või isegi täielikult tagasi pöörata.
Millised sümptomid viitavad mõnele neeruhaigusele ja mis sümptomite korral tuleb kindlasti minna arstile?
Neerude puhul on põhimure neerufunktsiooni halvenemine, millele viitavate sümptomite hulk on väga lai ja paljud sümptomid on mittespetsiifilised. Neerufunktsiooni halvenemise põhjus on sagedasti kuskil mujal kui neerudes endas. Nagu paljude haiguste puhul, on ka siinkohal oluline roll anamneesi kogumisel (sümptomite iseloom ja kestus, kaasuvad haigused, tarvitatavad ravimid) ja patsiendi objektiivsel hindamisel.
Neerude töö häirumisele võivad viidata
- muutused urineerimisharjumustes, eriti sage öine urineerimine;
- püsivad muutused uriini värvuses või tekstuuris (näiteks vahutav uriin viitab valkude suurenenud eritusele uriinis);
- veri uriinis (kroonilised põletikulised haigused, kivid urotraktis, kasvajalised haigused);
- kroonilised valud alaselja piirkonnas (neerukivid, kasvajalised haigused, neerutsüstid);
- tursete teke, eriti alajäsemetel;
- nõrkus ja jõuetus (kui neerupuudulikkuse foonil jääkained veres kogunevad ja/või tekib aneemia erütropoetiini sünteesi vähenemise tõttu).
Juhul kui mõnega nendest sümptomitest kaasneb palavik üle 38 kraadi, külmavärinad või kui valu ei allu enam käsimüügis olevatele valuvaigistitele, tuleb kaaluda kiirabi kutsumist või pöörduda EMO-sse.