Tehisaru ehk AI (ingl artificial intelligence) roll on tänapäeva maailmas üha olulisem, sest paljud vaimse tervise muredega patsiendid pöörduvad esmalt erinevate veebiplatvormide, ka AI poole, et oma probleemile seletus saada või infot koguda. Seega ei saa vaimse tervise spetsialistid sellest mööda vaadata või selle tähtsust alahinnata. Lähemalt kirjutab Confido vaimse tervise õde Liina Hürden.
Milline on tehisaru roll vaimse tervise probleemide esmasel märkamisel ja toetamisel?
Kõigepealt tuleks küsida, mida teab tehisaru vaimsest tervisest? On teada, et peamiselt tuginevad AI vastused häirete üldistele käsitlustele, juhistele ja haridusmaterjalidele. Kuna tehisaru lähtub mustritest ja üldistest seaduspärasustest, suudab ta anda head infot siis, kui küsimus on selge ja üldist laadi.
Tehisaru võib olla hea abivahend keerulise info lihtsustamisel. See sobib mõistete selgitamiseks, abistava infona või üldiste elustiilisoovituste andmiseks, näiteks tegevuskavad, plaanid, tehnikad. Seda kasutavad patsiendid, kellega koos me leitud materjali üle vaatame ja vajadusel kohandame.
Olen kasutanud tehisaru ka näiteks loengute ettevalmistamisel: tekstide selgitamisel, põhipunktide koondamisel ja lihtsate soovituste koostamisel. Kui olla kriitiliselt loov, toimib see hästi, aga oluline on teada, et tehisaru ei pane diagnoosi ning ei asenda psühhiaatrit, psühholoogi, vaimse tervise õde ega teisi spetsialiste.
Me vaimse tervise spetsialistidena soovime juba ammu väga, et ka meie tööriistakasti tehisaru mõned head riistad juurde tekitaks ja meie kirjatööle minevat koormust veidigi leevendaks. Kogemus on aga näidanud, et vaimse tervise teemad on tehisaru jaoks suur väljakutse, seda justnimelt mitteverbaalse kõne ning keeles kasutatavate metafooride mõistmisel, mis meie töös on väga oluline.
Milliste vaimse tervise murede puhul võib tehisaru olla ebapiisav või ohtlik?
Tehisaru vastab meie esitatud küsimustele olemasolevate, üldiste algoritmide põhjal ehk lihtsustatult võiks öelda, et saame seda, mida küsime.
Terapeutiline suhe on palju enamat – see põhineb usaldusel ja inimlikul kontaktil. Spetsialistina õpime inimest tundma, arvestame tema tausta, varasemaid kogemusi ja konkreetset olukorda ning küsime palju lisaküsimusi. Sageli on oma tunnete ja mõtete sõnastamine keeruline, vaimse tervise spetsalisti roll on aidata neid lahti mõtestada, teemasid avada ja tunded sõnadeks vormida. Ehk me sageli küsime rohkem ja anname nõu vähem, mis tähendab, et lähenemine on probleemi lahendamiseks teistsugune kui tehisaru poole pöördudes.
Oluline on, et vaimse tervise murede korral ei keskendutaks ainult sellele, mida patsient sõnades väljendab. Tähelepanu tuleb pöörata kultuurile omasele kehakeelele, emotsioonidele ning kõnes kasutatavatele sümbolitele ja metafooridele. Oluline tähendus võib peituda vestlusel ka inimese ebamugavustundes, tema pausides või vaikuses. Spetsialist suudab näha olukorda laiemas kontekstis ja pikemas ajaperspektiivis – seda ei ole tehisaruga praegu võimalik asendada. Inimlik mõõde jääb tehisarule kättesaamatuks ning see ei suuda inimlikku suhtlust välja vahetada.
Ohtlikkus seisneb tehisaru puhul selles, et puudub vastutus soovituste ja sõnade eest. Me ei tea allikaid ega algoritme, mille põhjal vastus on genereeritud. Tehisaru ei oska määrata erinevate tekstiosade kaalu või omistada mingile osale räägitust suuremat osatähtsust. Tehisaru ei pruugi ära tunda kriisiolukordi, kus inimene võib olla tõelises ohus. Ka jääb see hätta olukordades, kus oleks vaja plaani muuta või kus oleks vaja kaasata lisatuge või teisi spetsialiste. Kui inimese vaimne tervis on habras, võib otsustusvõime olla nõrgenenud ning ta võib võtta saadud soovitusi liiga tõsiselt, isegi siis, kui need ei ole sobivad. Kahetsusväärseid näiteid on tuua järjest enam.
Kuidas mõjutab igapäevane suhtlus tehisaruga inimese enesekindlust ja toimetulekut? Kas see võib asendada suhtlust inimestega?
Meie enesekindlust on juba enne tehisaru populaarsust mõjutanud sotsiaalmeedia. Tehisaru süvendab seda veelgi: maailm muutub järjest virtuaalsemaks ning päriselul ja näilisel on üha raskem vahet teha. See puudutab nii ebarealistlikku enesekuvandit kui ka laiemalt seda, kuidas tundlikke teemasid võidakse kujundada, võimendada või neist hirmu ja ärevust tekitada. Varem selgena tundunud maailm muutub ebakindlamaks ning inimene hakkab üha enam kahtlema, kas ta mõistab toimuvat õigesti.
Vaimset tervist hoiab palju see, kui meie elus on päriselt lähedased ja tähenduslikud suhted teiste inimestega. Kui tehisaru muutub kaaslaseks üksinduse leevendamisel või igapäevaelu jagamisel, võib see vähendada inimestevahelist suhtlust ja süvendada sotsiaalset eraldatust.
Tehisaru on disainitud kenasti tänama küsimuse eest, ta teeb komplimente ja on suhtlust alustades äravahetamiseni sarnane heale sõbrale, kes on meiega vestlust ammu oodanud ja kes pakub tuge, kui me seda vajame. Kuid see suhe ei ole päris, empaatia on näiline – tehisaru ei tunne meid ega jaga meie elu. Mingil hetkel võib vestlus katkeda, muutuda arusaamatuks või võtta ootamatuid pöördeid ja see võib inimest veelgi haavatavamaks muuta.
Tehisaru võib olla kasulik abivahend, kui me mõistame, mis see on, aga ka seda, mis see ei ole. Vaimse tervise probleemidega tegeledes ei piisa ainult küsimustest ja vastustest – oluline on mõista, kuidas inimene ja inimpsüühika toimib. Tehisaru ei näe tervikpilti, ei pane diagnoosi ega võta vastutust ning kindlasti ei asenda inimlikku kontakti. Me peame teadma, millal tehisaru on abiline ning millal on vaja päris inimest ja tõenduspõhist abi. Kui seda piiri teadvustada, saab tehisaru olla väärtuslik kaaslane, mitte asendaja.
Millise vaimse tervise spetsialisti poole oma murega pöörduda?
Vaimse tervise õde teeb tihedat koostööd psühhiaatri, psühholoogi ja teiste spetsialistidega ning rakendab erinevaid teadmisi ja oskusi, et leida inimese terviseprobleemile sobivaim ja tulemuslikem lahendus. Vaimse tervise õe vastuvõtul hinnatakse patsiendi terviseseisundit ja analüüsitakse terviseriske, nõustatakse patsienti ja tema lähedasi vastavalt psüühikahäirele, antakse elustiilisoovitusi, tutvustatakse eneseabivõtteid ja erinevaid teraapiavorme koos soovitustega võimalike edasisuunamiste kohta, jagatakse ravimiinfot, järgitakse raviskeemi, jälgitakse ja hinnatakse ravi kõrvaltoimeid ning hinnatakse ravi jätkamise vajalikkust.
Psühholoog tegeleb vaimse tervise probleemide tekke ennetamise, psühholoogilise heaolu ja eneseteostuse toetamise ning psühholoogilise nõustamisega. Psühholoogid keskenduvad nii emotsionaalsetele, isiksuslikele, arengulistele, sotsiaalsetele, tervisega seotud kui ka ametialastele ja haridusteemadele. Psühholoog aitab inimesel leida ressursse toimetulekuks näiteks stressiga, suhtekriisiga ja ka igapäevaelu probleemidega, et aidata inimesel teha ise valikud ja langetada otsused edasise suhtes.
Kliiniline psühholoog hindab, leevendab, ravib ja ennetab psüühika- ja käitumishäireid, kasutades selleks erinevaid uurimis- ja psühhoteraapia meetodeid. Tema juurde võib pöörduda, kui esineb meeloluhäireid, ärevushäireid, unehäireid, sundhäireid, posttraumaatilisi stressihäireid, impulsikontrollihäireid, isiksusehäireid jt vaimse tervise häireid.
Psühhiaater tegeleb vaimse tervise probleemidega, keskendudes psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimisele, hindamisele, ravimisele ja ennetamisele. Soovitame pöörduda psühhiaatri poole, kui esineb meeleoluhäireid, ärevuse kaebuseid, mäluhäireid, sõltuvusprobleeme, raskeid unehäireid, teisi vaimse tervise probleemidele viitavaid sümptomeid (meelepetted, reaalsustaju häired jmt), samuti raskemate ja potentsiaalselt medikamentoosset ravi vajavate probleemide korral.