Mehed pöörduvad hambaarsti vastuvõtule sageli alles viimases hädas, kui on tekkinud juba igapäevaelu segavad tõsised kaebused, mida eirata ei ole enam võimalik. Mõnikord aga märgatakse suus muutuseid, mis valu või ebamugavust põhjustada ei pruugi. Millised neist on ohutud ning millised vajavad kohest pöördumist hambaarsti vastuvõtule, selgitab Confido Tartu Hambakliiniku juht ja hambaarst dr Kristiina Liigant.
Suukuivus soodustab igemehaiguste ja kaariese teket
Suukuivus on väga laialt levinud ebamugavustunnet tekitav sümptom suuõõnes. Suukuivuse korral tunneb inimene suus pidevat kleepuvat tunnet, halba hingeõhku ja maitset, huuled muutuvad praguliseks ning suus võivad esineda ka haavandid.
Pikaaegne suukuivus soodustab igemehaiguste ja kaariese teket.
Lisaks hambaarsti regulaarsele külastamisele tuleks suukuivuse korral tarbida piisavalt vett, stimuleerida süljevoolu (näiteks ksülitooliga närimiskumm või pastillid), vähendada kohvi ja alkoholi tarvitamist.
Kui eeltoodud nõuanded suukuivust ei leevenda, tasuks konsulteerida perearstiga, et välistada süsteemsed kroonilised haigused, nagu diabeet, kilpnäärme alatalitlus, Sjörgreni sündroom vms.
Kui suukuivuse põhjus on regulaarselt kasutusel olevad ravimid, näiteks vererõhu-, ATH-, depressiooni-, kaalu- või astmaravimid, siis tuleks külastada hambaarsti vähemalt kaks korda aastas.
Halb hingeõhk võib olla märk igemepõletikust
Füsioloogilist halba hingeõhku ehk halitoosi on enamik inimesi kogenud vahetult pärast ärkamist. See aga kaob peale hommikust hambapesu. Halitoosi peamised tekkepõhjused on kehv suuhügieen, sealhulgas toiduosakeste pikaajaline peetumine hammaste vahel, suukuivus, suitsetamine, ühekülgne dieet, kohvi ja alkoholi liigtarbimine. Krooniline halitoos võib kaasneda ka teatud haigustega, nagu diabeet, gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD), tonsilliit, maksa- ja neerupuudulikkus.
Halva hingeõhu põhjuseks võib olla veel krooniline igemehaigus või juba väljakujunenud parodontiit, mis vajab kindlasti spetsialisti sekkumist. Probleemi ennetamiseks on soovituslik käia regulaarselt hambaarsti juures kontrollis.
Tume katt keelel viitab kehvale suuhügieenile
Pruuni või musta värvi katt keelel on enamasti healoomuline sümptom, mis tuleneb keratiini ja mikroobide kogunemisest keelele. Tavaliselt on see kehva suuhügieeni, tubakatoodete, parkaineid sisaldavate jookide, nagu musta tee või kohvi sageda tarbimise, suukuivuse või teatud antibiootikumide kasutamise tagajärg.
Kuigi tumeda keele puhul ei ole tegemist eraldi haigusega, vaid välise sümptomiga, tasuks pöörduda hambaarsti või hügienisti vastuvõtule professionaalseks puhastuseks ja nõuanneteks koduse suuhügieeni parandamiseks.
Valkjad paksendid limaskestal – huuletubaka kasutamise kaitsereaktsioon
Huuletubaka hoidmise kohas – tavaliselt ülahuule ja igeme vahel – muutub limaskest paksemaks, kortsuliseks ja värvuselt valkjaks. Tekib n-ö snus keratosis – limaskesta kaitsereaktsiooni keemilisele ja mehaanilisele ärritajale.
Tugeva ärrituse korral, sh tubakavabadest nikotiinipatjadest, võivad tekkida punetus, haavandid ja villid limaskestadele. Pikaajaline kokkupuude huuletubakas leiduvate kantserogeenidega suurendab leukoplaakia ehk püsivate valgete laikude teket ning huule-, igeme-, keele- ja põsevähi riski. Huuletubakast tuleks loobuda esimesel võimalusel ja limaskesta muutuste tekkimisel konsulteerida hambaarstiga.
Üksiku hamba sinakaks või halliks muutumine viitab traumale
Kõige sagedamini muudab hammas värvi trauma tagajärjel. Värvimuutus ei pruugi tekkida üleöö ja sellega ei kaasne alati teisi segavaid kaebuseid. Siiski vajab selline hammas kindlasti hambaarsti kontrolli, sest suure tõenäosusega on hambanärv oma vitaalsuse kaotanud ning vajab juurekanali ravi.
Vastuvõtule tuleks pöörduda kohe, kui märkate värvimuutust, et ennetada raskemate probleemide teket, nagu krooniline periapikaalne põletik.