Vasektoomia on kirurgiline protseduur, mis viib mehe loomuliku viljastamisvõime kadumise ehk steriilsuseni. Miks tehakse tänapäeval vasektoomiat üha rohkem ja mida see protseduur endast kujutab, selgitab Confido uroloog dr Markus Kiili.
Kas vastab tõele, et mehed teevad üha rohkem vasektoomiat?
Võib öelda küll, et vasektoomiate arv on juba mõnda aega tõusutrendis nii Eestis kui ka läänemaailmas üldiselt. Selle trendi põhjused on muutused sotsiaalsetes hoiakutes, aga ka majanduslikud kaalutlused.
Sotsiaalsete hoiakute muutus seisneb peamiselt suuremas vastutuse jagamises oma partneriga, aga ka üldistes hoiakutes protseduuri olemuse suhtes. Vasektoomiat ei vaadata enam niivõrd kui mehelikkuse „äravõtmist”, kuivõrd võimalust olla oma partneri suhtes toetav ja teha elu mugavamaks – jääb ära püsiv rasestumisvastaste vahendite kasutamine, mille koormus langeb peamiselt naispoolele (kui valitakse muud meetodid peale kondoomi). Samuti mõjutab ka asjaolu, et meeste steriliseerimise protseduur on meditsiiniliselt ohutum kui naiste oma.
Majanduslikult on peamine faktor ühine pereplaneerimine, kus laste saamine ja nende arv otsustatakse ühiselt vastavalt rahalistele võimalustele, aga ka vanemate enda karjääriplaanidele.
Oluline on mainida, et vasektoomia ei tee meest elu lõpuni täielikult viljatuks, sest munandid toodavad spermatosoide siiski edasi. Kuigi Eestis veel vähelevinud, on mujal maailmas tunduvalt sagedasem ka vasektoomia n-ö ümberpööramine, kus seemnejuhad omavahel uuesti ühendatakse.
Selle protseduuri edukus sõltub suuresti vasektoomiast möödunud ajast – mida kauem aega on möödas, seda väiksema tõenäosusega on protseduur efektiivne. Alternatiivina on võimalik kunstlik viljastamine, mille käigus tehakse otse munandist biopsia, millega on võimalik eraldada viljastamisvõimelised spermatosoidid.
Kellele on vasektoomia lubatud, kellele mitte?
Vasektoomia on näidustatud siis, kui mees soovib saavutada viljatust. Seaduslikult on see lubatud üksnes tema enda soovil (v.a teovõimetud isikud). Eestis on steriliseerimisseaduses sätestatud, et mees peab olema kas vähemalt 35-aastane või tal peab olema vähemalt kolm last.
Steriliseerimisseaduse alusel on steriliseerimine lubatud lisaks siis, kui potentsiaalne rasedus ohustab naise tervist, muud rasestusmisvastased vahendid on vastunäidustatud, mehel on oht saada raske vaimse või kehalise tervisekahjustusega laps või mehe haigus või tervisega seotud probleem takistab tal lapse kasvatamist.
Vasektoomiapatsientide valdav enamik on mehed, kel on vastav vanus ja/või arv lapsi ning rohkem lapsi ei soovita.
Kas mehed on ausad ja räägivad vasektoomiaprotseduuri tegemise oma partneriga läbi või teevad selle ära pigem salaja?
Enamik vasektoomiasooviga uroloogile pöörduvatest meestest mainivad, et asi on partneriga läbi arutatud ja see on ühiselt tehtud otsus. Küll aga ei ole vasektoomia tegemiseks seaduslikult vaja partneri/abikaasa nõusolekut või teavitamist ning kui patsient seda teemat ise ei tõstata, siis arst partneri teavitamise kohta tavaliselt eraldi küsimusi ei esita.
Statistikat selle kohta, kas ja kui paljud mehed teevad seda salaja, ei ole Eestis siiani teadaolevalt kogutud. Suhte tervise aspektist on kindlasti mõistlik sellisest otsusest partnerit teavitada.
Mis on vasektoomia?
Vasektoomia on kirurgiline protseduur, mille käigus lõigatakse läbi ja suletakse munandimanusest lähtuvad seemnejuhad. Selle järel ei pääse spermatosoidid enam munanditest seemnevedelikku, viies loomuliku viljastamisvõime kadumise ehk steriilsuseni.
Pärast operatsiooni on rasestumise vältimiseks vaja jätkata rasestumisvastaste vahendite kasutamist veel kolm kuud, sest seemnepõiekestesse kogunenud seemnevedelikus on sinna varasemalt liikunud spermatosoidid jätkuvalt alles. Kolme kuu möödumisel on steriilsuse kinnitamiseks vaja teha sperma analüüs.
Operatsiooni planeerimiseks on vajalik pöörduda uroloogi vastuvõtule, kus selgitatakse protseduuri täpsemat iseloomu, võimalikke tüsistusi ja operatsioonijärgset režiimi. Vasektoomiat võib teha nii üld- kui lokaalanesteesias.