12.novembril tähistatakse ülemaailmset kopsupõletiku päeva. Selle tähtpäeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust kopsupõletikust ning selle haiguse ennetamise ja õigeaegse ravi olulisusest. Bronhiaalastma ja kopsupõletiku seostest kirjutab Confido kopsuarst dr Erve Sõõru.
Bronhiaalastma ja kopsupõletik (pneumoonia) on kopsuhaigused, mis mõjutavad kopsude funktsiooni ja võivad raskendada teineteise kulgu. Kuigi astma on krooniline mittebakteriaalne hingamisteede põletik ja pneumoonia on enamasti nakkuslik (bakteriaalne, viiruslik) kopsukoe põletik, mõjutavad need haigused teineteist mitmel viisil.
Just hingamisteede infektsioonidesse ja kopsupõletikku haigestumine toovad bronhiaalastmat põdeva inimese esmakordselt arsti vastuvõtule. Eestis põeb astmat hinnanguliselt umbes 5–8% täiskasvanutest, samas on paljudel astmat põdevatel haigetel astma diagnoosimata.
Miks haigestub astmat põdev inimene sagedamini kopsupõletikku?
Astmat põdeval inimesel on tavapärasest suurem risk haigestuda kopsupõletikku. Esiteks põhjustab astma hingamisteede limaskesta turset, bronhide ahenemist ja liigset limatootmist. See takistab kopsude loomulikku puhastumist ning loob soodsa keskkonna patogeenide kogunemiseks.
Kui astma sümptomid (köha, vilistav hingamine, õhupuudus) on sagedased ja haigus ei ole igapäevase raviskeemiga kontrolli all, on hingamisteed pidevas põletikuseisundis. See nõrgestab kopsude loomulikku kaitsevõimet. Kõige sagedamini toimub kopsupõletikku haigestumine sügistalvisel perioodil, mil kopsupõletik võib alguse saada tavalisest ülemiste hingamisteede viirusest. Astmahaigel põhjustavad viirused kergemini tüsistusi, mis liiguvad edasi kopsudesse. Risk on suurem üle 65-aastaste, suitsetajate ja krooniliste haiguste põdejate hulgas (nt diabeet, südamehaigused).
Teiseks on astmat põdev inimene infektsioonidele vastuvõtlikum, mida soodustab ka astma püsiravis kasutatavate inhaleeritavate glükokortikosteroidide pikaaegne suur annus. Ravi korrigeeritakse arsti vastuvõtul ja seepärast soovitatakse patsientidel käia kopsuarsti vastuvõtul teatud regulaarsusega.
Kopsupõletik võib olla astmahoo vallandaja
Kopsupõletik toimib tugeva ärritajana, mis võib vallandada astma ägenemise. Kopsupõletiku korral täituvad kopsusombukesed ehk alveoolid põletikulise vedelikuga, mistõttu on astmaravimitest selles olukorras abi vähe. Korduvalt läbipõetud hingamisteede infektsioonid ja kopsupõletikud võivad hilisemalt olla astma riskiteguriks.
Näiteks lapse- või täiskasvanueas põetud sagedased infektsioonid tekitavad hingamisteede limaskesta ümberstruktureerimist ja suurendavad hingamisteede ülitundlikkust, mis võib hiljem viia bronhiaalastma väljakujunemiseni. Pärast põletiku läbipõdemist võivad hingamisteed jääda pikaks ajaks ahenenuks, põhjustades astmale omaseid sümptomeid. Kui selline seisund püsib, võidaksegi diagnoosida astma. Kopsupõletikuga arsti vastuvõtule tulnud inimesele valmistab astma diagnoos alguses üllatust või segadust. Kuid see seisund tuleb hiljem uuringutega üle kontrollida. Enamasti on astma tekkeks vajalik geneetiline eelsoodumus, kuid haiguse käivitajana võivad toimida ka korduvad bronhiidid ja kopsupõletikud.
Kuidas astma korral end kopsupõletikku haigestumise vastu kaitsta?
Astma ravi tuleks läbi viia arsti soovituste järgi. Astma püsiravi hoiab sümptomid enamasti hästi kontrolli all. Kui parajasti astma sümptomeid ei esine, siis ei tohi ravi pooleli jätta. Püsiravi ja vajaduspõhine ravi soovitatakse uuringute põhjal arsti vastuvõtul.
Samuti on oluline iga-aastane vaktsineerimine gripi ja pneumokoki vastu – kopsupõletikku põhjustab sageli bakter Streptococcus pneumoniae. Astmahaigetel on kopsude kaitsevõime nõrgem, see teeb pneumokokknakkuse neile ohtlikuks.
Eestis on astmahaigetel võimalik saada tasuta riiklikku vaktsineerimist peamiselt gripi ja COVID-19 vastu, kuna astma liigitub krooniliseks kopsuhaiguseks, mis suurendab riski põdeda hingamisteede infektsioone raskelt. Erinevalt gripivaktsiinist ei pruugi pneumokokivaktsiin kõigile täiskasvanud astmahaigetele riiklikult tasuta olla, kuid see vähendab haigestumist kopsupõletikku.
Kuidas eristada kopsupõletikku astmast?
Bronhiaalastmale on iseloomulik hingamisteede pikaajaline ehk krooniline põletik, mis väljendub õhupuudustundena, vilistava hingamisena, pingsustundena rindkeres, vähese rögaeritusega kuiva köhana. Haigustunnuste esinemine võib olla varieeruv. Näiteks võivad haigustunnused avalduda kokkupuutel ärrititega, nagu külm õhk, tolm, stress, viirused jne, või öösiti.
Kopsupõletikule on iseloomulik haiguse äge algus, enamasti kõrge palaviku, külmavärinatega, vahel ka mädase rögaeritusega. See on ajutine haigus, mis allub hästi ravile, näiteks antibiootikumidele.
Mõlema haiguse diagnoos püstitatakse arsti vastuvõtul tehtud uuringute abil.
Astma diagnoos ei tähenda, et inimese elukvaliteet kohe halveneb. Tänapäeval on astma ravimite abil väga hästi kontrolli all hoitav. Astma ravis kasutatakse inhalaatoreid. Igapäevaseks kasutamiseks mõeldud inhalaatorid hoiavad hingamisteede põletiku vaos ja ennetavad hoogude teket. Hooravi inhalaatoreid kasutatakse vajadusel, kui tekib äkiline hingeldus või köhahoog. Arsti vastuvõtul viiakse läbi inhalaatori koolitus – ikka selleks, et kodus inhalaatorit õigesti kasutada, et ravim jõuaks otse kopsudesse.