Confido psühholoog, sõltuvushäiretele spetsialiseerunud Lauri Pihkva tuletab meelde, et vaimne tervis, nii nagu füüsiline tervis, vajab järjepidevat hoolt. „Sa ei pea oma väärtust tõestama sellega, et kannad kõike üksi. Abi küsimine võib olla läbimõeldud vastutuse võtmine,“ on tema sõnum meestele, kes vaimse tervise spetsialisti poole pöördumist pelgavad.
Just sai läbi oktoober, mis oli vaimse tervise kuu, novembris on tähelepanu all meeste tervis. Kuidas on lood meeste vaimse tervisega – kas mehed tulevad või pigem ei tule oma muredest psühholoogile rääkima ja miks?
Tulevad ikka, ja minu isikliku kogemuse põhjal näib, et ajapikku üha enam. Meeste ja naiste tervisekäitumine on siiski erinev. Eestis 2023. aastal läbi viidud uuringus oli igapäevaelu häirivaid vaimse tervise probleeme kogenud meestest (st kes juba võiksid abi otsida) spetsialisti poole pöördunud vaid 42%. Samuti märkis 68% meestest, et neile ei meeldi oma tunnetest rääkida.
See ei tähenda, et mehed ei tahaks tuge: pöördumise valmisolekut mõjutavad paljud erinevad faktorid. Meeste jaoks on vaimse tervise probleemiga abi otsimine keerulisem kui füüsilise tervise probleemiga – samas uuringus oli tõsisema füüsilise tervisemure korral spetsialisti poole pöördunud 78% meestest. Füüsiliste probleemide korral takistavad pöördumist eeskätt järjekorrad, raha- ja ajapuudus, vaimse tervise puhul lisanduvad peaaegu sama kaalukalt piinlikkus, soovimatus probleeme jagada ja kahtlus, kas spetsialist saab aidata.
Millised tunded või hirmud takistavad neil isegi lähedasele raskustest rääkimist?
Uuringutes on leitud, et piinlikkustunne on üks olulisemaid põhjusi, miks mehed probleemide korral vaimse tervisega abi ei otsinud.
Traditsiooniliselt maskuliinsusega seotud tunnused, nagu näiteks ootus olla tugev, iseseisev ja oma tundeid kontrolliv, võib muuta abi otsimise mehe jaoks sisemiseks konfliktiks: abi oleks vaja, kuid selle otsimine tundub vastuolus arusaamaga „õigest mehest”.
Nii võib raskuste tunnistamine tekitada häbi ja viia abiotsimise edasilükkamiseni. Juba eelnevalt mainitud Eesti 2023. aasta küsitluses pidas 77% meestest vaimse tervise murega spetsialisti poole pöördumist vajalikuks, kuid vaid 39% uskus, et nende meestuttavad seda teeksid. Austraalias vaimse tervise tervise nõustamist saanud meespatsientide seas läbi viidud küsitlus näitas, et 60%-l juhtudest mõjutas meeste otsust abi otsida keegi teine – partner, perearst, sugulased. Sõbrad kahjuks pigem harva.
Traditsioonilistel soorollidel on käitumisele oluline mõju. Tänapäeva lääneriikides iseloomustab dominantset või hegemoonilist maskuliinsust valge nahavärv, heteroseksuaalsus ja keskklassi kuulumine ning omadused, nagu enesekehtestamine, domineerivus, füüsiline tugevus ja emotsioonide kontroll.
On ka leitud, et mehelt on „mehelikkust“ kergem n-ö ära võtta kui naiselt „naiselikkust,“ mistõttu vajab mehelikkus rohkem ja järjepidevamat tõestamist ning kaitsmist. Traditsioonilistel maskuliinsetel väärtustel põhinev enesekindlus on nagu iseenda saba sööv madu. Näiteks kui mees tunneb, et mingi osa tema mehelikkusest (nt emotsionaalne raskus) on ohus, hakkab ta võimendama teisi osi (vajadus olla tugev ja ise toime tulla).
Psühholoogina tahan öelda, et täiskasvanulik toimetulek ja vastutustundlikkus hõlmab ka oma piiride tundmist ning koormuse jagamist. Sa ei pea oma väärtust tõestama sellega, et kannad kõike üksi. Abi küsimine võib olla läbimõeldud vastutuse võtmine.
Millised on meeste põhilised mureteemad?
Oma kogemusele viidates pean arvesse võtma, et minu spetsialiseerumine juba eeldab pöördumist teatud tüüpi muredega: sõltuvusprobleemid ning suhete ja seksuaalsusega seotud mured. Üht kindlat pingerida oleks eksitav pakkuda. Pöördumise ajendiks võivad olla tajutud töö- ja finantspinged, kuid lähemal uurimisel võib selguda, et rohkem on vaja keskenduda hoopis paarisuhteprobleemide käsitlemisele, kuna ühes kontekstis kuhjunud stress hakkab mõju avaldama teistes kontekstides. Seksuaalnõustamise visiidile tulevad mehed sageli ise diagnoositud pornosõltuvuse ja seksuaalse sooritusärevusega seotud probleemidega.
Mida saab mees ise teha, kui tunneb, et kõike on korraga liiga palju, aga professionaalset abi esialgu ei soovi?
Ennetus on parem kui tagajärgedega tegelemine. Vaimne tervis, nii nagu füüsiline tervis, tahab saada järjepidevat hoolt. Seda teavad kõik, et hommikul ja õhtul tuleb hambaid pesta ja kui seda ei tee, siis on vaja varsti abi otsida arstilt. Vaimne tervis tahab samamoodi järjepidevat tähelepanu. Väga paljud suured probleemid on lihtsasti ennetatavad.
Oma vaimse tervise järjepideva „hooldamise“ jaoks soovitan uurida „Vaimse tervise vitamiinide“ veebilehte. Kui juba on tajutav suur raskus, siis soovitan alustada koormuse vähendamisest: pane mured kirja, vali üks jõukohane järgmine samm ning otsusta, mida saab edasi lükata või kellegagi jagada. Ütle ühele usaldusväärsele inimesele: „Mul on praegu raske, vajan tuge/abi.” Kui enesetunne halveneb või igapäevane toimetulek kannatab, tasub siiski spetsialist kaasata – eneseabil on piirid peal.
Allikad:
- Sotsiaalministeeriumi tellitud Kantar Emori uuring (2023), küsitluses osales 1776 Eesti meest vanuses 18–74.
- Precarious manhood. (Vandello et al., 2008)