Confido onkokirurg dr Tiit Suuroja räägib lähemalt, miks ohustavad seedetrakti kasvajad jämesoolevähk, maovähk ja kõhunäärmevähk rohkem mehi kui naisi ning milliste uuringutega neile jälile saada.
„Meestel on nii jämesoolevähi, maovähi kui ka kõhunäärmevähi esinemissagedus suurem kui naistel,“ kinnitab dr Suuroja. Ta toob välja statistika: „Absoluutarvudes on maovähki meestel 195 esmasjuhtu aastas vs. 172 naistel, jämesoolevähi esmasjuhte on küll peaaegu võrdselt (meestel 498 vs. naistel 495), aga haigestumuskordaja (ehk esmasjuhud 100 000 elaniku kohta) on meestel 1,5–2 korda suurem. Kõhunäärmevähi esmasjuhte on naistel absoluutarvudes isegi veidi rohkem, aga haigestumuskordaja on meestel märgatavalt suurem.“
„Uuringud näitavad ka seda, et võrreldavalt on meeste vähispetsiifiline elulemus märgatavalt halvem kui naistel,“ lisab onkokirurg.
Põhjus on dr Suuroja sõnul mitmete faktorite koosmõju tulemus. „Mehed osalevad vähem pakutud sõeluuringuprogrammides. Eestis on näiteks jämesoolevähi sõeluuringu hõlmatuse vahe naistel ja meestel umbes 10% naiste kasuks. Mehed pöörduvad kaebuste tekkel arstile hiljem. Nad on üldiselt väiksema ravisoostumusega, kuigi kannatavad ravi veidi paremini. Võimalikud põhjused on veel sotsiaalsed ja psühholoogilised, hormonaalsed, geneetilised, immunoloogilised. Meestel on ka alkoholi tarbimise ja suitsetamise tõenäosus suurem,“ loetles ta.
Vereproovist MRT-ni – millist uuringut eelistada?
Uuringute valik, millega kasvajatele jälile saada, on dr Suuroja sõnul tänapäeval väga lai. „Maovähi riski suurendavate seisundite diagnostika, näiteks helikobakter, pepsinogeen, aneemia, kasvajamarkerid, on võimalik saada ka vereproovist. Kindlamaks hinnanguks ja kasvaja tõestamiseks on enamasti siiski vaja gastroskoopiat ehk mao endoskoopilist uuringut biopsiatega – sellega määratakse haiguse diagnoos ja tehakse vajadusel, näiteks kasvaja kahtluse korral, ka uuring geneetiliste mutatsioonide väljaselgitamiseks,“ selgitab ta.
„Hea radioloogilise üldpildi organismist annab kompuutertomograafia (KT) uuring – selle eelised on täpsus, kiirus, reprodutseeritavus, ent puudused on kiirguskoormus, allergia võimalus, väike neerukahjustuse risk. Magnetresonantstomograafia (MRT) uuring on parema tundlikkusega maksamuutuste, pehmekoeliste haiguste suhtes ning kõhukelme ja seedetrakti algusosa ja lõpposa jaoks. Eelis on kiirguskoormuse puudumine, probleem aga kontrastaine toksilisus, ajamahukus, tundlikkus liigutuste suhtes, halvem rakendatavus rindkere patoloogiliste seisundite diagnoosimisel,“ loetleb dr Suuroja.
Kõhunäärme jaoks on tema sõnul täpseks diagnostikaks enamasti vajalik nii KT kui MRT teostamine, viimane annab eelise maksa- ja sapiteede muutuste suhtes.
Näiteks ilmnevad jämesoole suuremad muutused sageli ka MRT- ja/või KT-uuringul, aga täpsemaks diagnostikaks on siiski vajalik soole endoskoopiline uuring ehk kolonoskoopia. „Viimane vajab ettevalmistust soolepuhastuspreparaadiga, kuid on tänapäeval tehtav üsna vähese ebamugavusega ja võimaldab samaaegselt nii diagnostikat kui ka ravi (polüüpide eemaldamine),“ selgitab dr Suuroja.
„Erandjuhtudel, kui endoskoopiline uuring pole võimalik, sest patsient näiteks keeldub sellest või tal on seda välistavad soole omapärad, on jämesoolt kolonoskoopiale võrreldava täpsusega võimalik uurida ka KT kolonograafia uuringuga.“
Sõeluuringud avastavad kaebustevaba haiguse
Riiklikult korraldatakse meestele erinevaid sõeluuringuid. Dr Suuroja paneb südamele, et kutse saanud mehed seda võimalust kasutaksid. „Sõeluuring on definitsiooni järgi uuring, kus peaksidki osalema inimesed, kellel kaebusi veel pole. Osalejaid on aga informeeritud uuritava haiguse sagedasest esinemisest – meestel Eestis eelkõige eesnäärmevähk ja jämesoolevähk, aga ka kopsuvähk – ja võimaliku varase avastamise ravitulemusi parandavast mõjust. Seega peaksid mehed pakutavatel sõeluuringutel igal juhul osalema,“ ütleb ta.
„Uuringud näitavad, et kaebustevabalt – sealhulgas sõeluuringutel – avastatud kasvajate ravitulemused on reeglina paremad kui kaebustepõhiselt pöördunud patsientidel,“ toob onkokirurg välja.
Ta lisab, et ka regulaarsed üldised tervisekontrollid, kas siis patsiendi enda initsiatiivil või näiteks tööandja suunamisel (ka töötervishoiuarstile), võivad osutuda kasulikuks võimaliku, kuid kaebusi veel mitte põhjustava haiguse avastamisel. „Muidugi ei tohi liiga intensiivse, eriti kui kaebused puuduvad, uurimise juures unustada, et ka uuring ise on seotud väikse riskiga komplikatsioonide tekkeks,“ ütleb kirurg.
Hoiatusmärgid, et tervisel võib midagi viga olla, on dr Suuroja sõnul ebaselge kaalukaotus, isutus, ebaselge, mittemööduv palavik, mõistliku ajaga mittemööduvad valud. „Seedetrakti kasvajate aspektist kuuluvad oluliste kaebuste hulka lisaks naha kollasuse teke, veri või lima väljaheites, söödavate toidukoguste vähenemine ja oksendamine – need vajavad igal juhul kohe uurimist. Üldisemate sümptomite, nagu väsimus, sooletegevuse häired (kõhukinnisus, kõhulahtisus), möödumisele on mõistlik anda aega paar nädalat. Kui selle ajaga sümptomid ei taandu, oleksid vajalikud lisauuringud,“ lisab dr Suuroja.