Soov oma välimuse eest hoolitseda on loomulik. Nahahooldus, kosmeetilised protseduurid või mõne välimuses häiriva muutuse korrigeerimine võivad olla osa enesehoiust ning aidata end oma kehas enesekindlamalt tunda. Samal ajal mõjutavad meie ilueelistusi ja rahulolu iseendaga ka sotsiaalmeedia, ümbritsevad inimesed ning muutuvad ilustandardid.
Vaimse tervise kuu raames räägime Confido üldarsti ja esteetika kliiniku arsti dr Evgeniia Savichevaga sellest, kuidas on omavahel seotud välimus, enesetunne ja enesehinnang ning mida võiks enne esteetilist protseduuri enda jaoks läbi mõelda.
Dr Savicheva sõnul on soov hea välja näha ning säilitada hoolitsetud välimus täiesti loomulik. „Välimus võib mõjutada meie enesetunnet ja enesekindlust ning inspireerida meid mõtlema sellele, kuidas soovime välja näha ja mida enda juures esile tuua,“ ütleb ta.
See ei tähenda alati tahet muuta mõnda konkreetset näojoont. „Mõnikord on soov lihtsalt näha välja hoolitsetud – olgu selleks korras soeng, kerge meik või riietus, mis väljendab meie isiklikku stiili.“
Samas on oluline eristada soovi enda eest hoolitseda tundest, et peame vastama kindlale ilustandardile. Dr Savicheva hinnangul on tervislik motivatsioon see, kui inimene tahab teha midagi selleks, et endale rohkem meeldida ja end paremini tunda. Kui aga eneseväärtus hakkab sõltuma peamiselt välimusest või inimene leiab endas pidevalt uusi „puudusi“, mida tuleb parandada, tasub tähelepanu pöörata ka sisemisele heaolule.
Miks ma tahan oma välimust muuta?
Mida võiks enne esteetilist protseduuri enda jaoks läbi mõelda? Dr Savicheva soovitab kõigepealt endalt küsida: „Mis mind oma välimuse juures häirib ja miks ma seda muuta tahan?“ „Vanusega seotud muutuste puhul võib olla kasulik võrrelda end näiteks paari aasta taguste fotodega ning mõelda, mis täpselt on muutunud – kas naha kvaliteet, pigmentatsioon, elastsus, näokontuur või midagi muud.
Samas ei pea iga vanusega kaasnevat muutust tingimata korrigeerima. Dr Savicheva sõnul liigub tänapäevane esteetiline meditsiin üha enam loomuliku ja tervikliku lähenemise suunas, kus eesmärk ei ole kustutada kõiki vananemise märke, vaid säilitada inimese loomulik ja harmooniline välimus,“ selgitab ta.
„Esteetilise meditsiini poole võib pöörduda ka ennetavalt – mitte mõne konkreetse „puuduse“ parandamiseks, vaid naha hea seisundi ja kvaliteedi toetamiseks. Spetsialist saab hinnata ka inimese individuaalseid vananemise eripärasid ning aidata mõelda, millele võiks juba varakult tähelepanu pöörata. Seetõttu tasub enne protseduuri mõelda mitte ainult sellele, mida ma tahan muuta, vaid ka sellele, miks ma seda muuta tahan ja millist tulemust tegelikult ootan.“
Tänapäeva ilustandardid ja sotsiaalmeedia mõju
Dr Savicheva sõnul mõjutavad ilustandardid paratamatult meie arusaama välimusest ning sotsiaalmeedia võimendab seda veelgi. „Teiste inimeste välimust pidevalt nähes võime hakata end alateadlikult nendega võrdlema ning märkama enda juures asju, millele varem tähelepanu ei pööranud,“ ütleb ta.
Samas näeb ta positiivset muutust selles, et esteetikas eemaldutakse üha enam konkreetsetest ilutrendidest ning pööratakse rohkem tähelepanu tervele nahale, loomulikkusele, harmooniale ja isikupära säilitamisele.
Oluline on hoida ootused realistlikud
Realistlik ootus iluprotseduurile tähendab dr Savicheva jaoks eelkõige soovi oma välimust delikaatselt parandada, mitte muuta. „Näiteks toetada naha kvaliteeti, parandada naha tihedust ja elastsust, vähendada kortsude nähtavust või rõhutada näo loomulikke kontuure. Oluline roll on siin patsiendi ja arsti koostööl. Arst peab mõistma patsiendi soove, selgitama, mida konkreetse protseduuriga on võimalik saavutada, ning aitama kujundada realistlikke ootuseid,“ rõhutab ta.
Dr Savicheva peab üheks hea tulemuse märgiks seda, kui inimene saab pärast protseduuri komplimente selle kohta, et ta näeb välja hea, värske või puhanud, kuid teised ei oska täpselt öelda, mis on muutunud. „Esteetiline protseduur peaks aitama inimesel parem välja näha, mitte muutma teda kellekski teiseks,“ rõhutab ta.
Kui eesmärk on saavutada muutus, mida konkreetse protseduuriga objektiivselt teha ei ole võimalik, või soov täielikult oma välimust muuta, võivad ootused olla ebarealistlikud. „Sellisel juhul on oluline arutada spetsialistiga, milline lahendus võiks olla sobivam või kas tasuks tähelepanu pöörata ka inimese üldisele heaolule ja emotsionaalsele seisundile,“ ütleb arst.
Dr Savicheva sõnul on enese eest hoolitsemine eelkõige igapäevane harjumus ja osa meie heaolust tervikuna. See hõlmab nii liikumist, toitumist, tööd, suhteid kui ka seda, kuidas endaga igapäevaselt ümber käime. Tähelepanelik tasub olla siis, kui inimene hakkab siduma oma heaolu ainult ühe konkreetse muutusega välimuses ning usub, et just selle tulemuse saavutamine muudaks tema elu paremaks või teeks ta õnnelikumaks.
„Sellisel juhul võib üks välimusega seotud mõte muutuda ebaproportsionaalselt domineerivaks ning hakata varjutada teisi olulisi eluvaldkondi, rõõme ja saavutusi,“ ütleb ta. „Teadlik esteetiline valik ei tohiks sündida tundest, et peame end muutma, vaid soovist enda eest hoolitseda ja end oma nahas hästi tunda,“ rõhutab dr Savicheva.