Selgitab Confido dermatoveneroloog ning Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi president dr Pille Konno.
- Sügava une faasis suureneb kasvuhormooni tootmine, mis paneb naharakud kiiremini uuenema, aitab toota kollageeni ning parandab rakutasandil kahjustusi. Seega ei mõjuta uni nahka ainult pinnapealselt, vaid ka närvi- ja immuunsüsteemi kaudu.
- Une halb kvaliteet on seotud naha kiirenenud vananemisega ja aeglasema taastumisega pärast UV-kiirgust. Kroonilise unevaegusega seostatakse naha barjäärifunktsiooni nõrgenemist, haavade aeglasemat paranemist, naha elastsuse vähenemist, peente joonte ja kortsude süvenemist, ebaühtlast pigmentatsiooni ja tuhmi jumet ning põletikuliste dermatooside (akne, atoopiline dermatiit, psoriaas) ägenemist.
- Unepuudus suurendab stressihormooni kortisooli taset. Kortisool omakorda stimuleerib rasunäärmete aktiivsust, soodustades näiteks akne teket. Samal ajal pärsib see naha lokaalse immuunkaitse tasakaalu, muutes põletikulised reaktsioonid kroonilisemaks.
- Kvaliteetne uni võib aidata tugevdada naha kaitsebarjääri ja säilitada niiskust. Uuringud on näidanud, et juba lühiajaline unehäire võib mõõdetavalt suurendada naha veekadu ja vähendada niiskussisaldust.
- Naha tervise seisukohast on optimaalne 7–9 tundi ööund täiskasvanutel. Alla kuue tunni kestvat und seostatakse selgelt naha taastumisvõime vähenemisega. Oluline on rõhutada, et individuaalne vajadus varieerub, kuid naha füsioloogilised taastumisprotsessid aktiveeruvad täiel määral alles une piisava kestuse korral.
- Naha seisukohalt on olulisem just sügava ja katkematu une osakaal ööunest. Piisav kestus ilma kvaliteedita, st sage ärkamine, ei taga kasvuhormooni ja melatoniini optimaalset toimet. Samas ei kompenseeri ka väga kvaliteetne, kuid lühike uni täielikult korraliku pika ööune mõju.
- Meditsiinilisest vaatenurgast on hea une saavutamiseks oluline regulaarne uinumis- ja ärkamisaeg, valguskoormuse vähendamine õhtul, piisav öine pimedus ja jahedam magamiskeskkond ning hoidumine alkoholist ja hilisest intensiivsest füüsilisest koormusest.
- Toitumine, mis hoiab veresuhkru taseme stabiilsena, ja piisav oomega-3-rasvhapete, tsingi ning antioksüdantide tarbimine toetavad nii une kvaliteeti kui ka naha põletikutasakaalu. Oluline on piirata kofeiini ja alkoholi tarbimist, kuna need häirivad une arhitektuuri ja suurendavad naha põletikufooni.
- Lühikesed (20–30 minutit) uinakud varasel pärastlõunal võivad vähendada stressihormoonide taset ja toetada üldist taastumist. Pikad või hilisõhtused uinakud võivad aga häirida öist und ning seeläbi ka naha regeneratsiooni. Uinak ei asenda regulaarset ööund.
- Kõige kahjulikumad harjumused naha kvaliteedi vaatest on krooniline unevõlg, ebaregulaarne unerütm, õhtune alkoholitarbimine, suitsetamine, pidev ekraanikasutus enne und, kõrge stressitase ilma taastumiseta. Need tegurid võimendavad oksüdatiivset stressi ja põletikku nahas.
Kasutatud kirjandus:
- Does poor sleep quality affect skin ageing? Oyetakin-White jt (Clinical and Experimental Dermatology, 2015)
- Can poor sleep affect skin integrity? Kahan jt (Journal of Investigative Dermatology, 2019)