Songad tekivad üldiselt kahe asjaolu koosmõjul: esineb kõhuseina spetsiifilise piirkonna anatoomiline nõrkus ning kõhuõõnesisene rõhu tõus. Lähemalt selgitab Confido üldkirurg dr Mihkel Mettis.
Song on üks sagedasemaid tervisemuresid, millega üldkirurgi poole pöördutakse. See kummaline „muna“ inimese kehal tekib siis, kui kõhuõõne sisemine struktuur (tavaliselt rasvkude või sooleling) kehas tekkiva rõhu tõttu anatoomiliselt nõrgas piirkonnas esile tuleb. „Song on sageli esinev haigus, mille korral enamasti on vajalik ka kirurgiline ravi“ ütleb dr Mettis.
Ta kirjeldab, et sõltuvalt asukohast kehal on olemas erinevaid songasid. Kubemesong on kõige sagedamini ja eeskätt meestel kubeme piirkonnas tekkiv song. Reiesong esineb naistel kubeme alaosas / reie ülaosas. Nabasong tekib, nagu nimigi ütleb, naba piirkonnas. Armisong esineb varasema operatsiooni armil. Epigastraalsong tekib nabast kõrgemale, kõhu keskjoonele.
Song ei ole eluohtlik, kuid tähelepanelik tuleks dr Mettise sõnul kindlasti olla siis, kui songa piirkonnas tekib pidev ja süvenev valu ning song lamades ei taandu.
Miks song tekib?
Miks on just kõhusein see piirkond, kuhu saavad songad tekkida? „Esiteks on siin loomulikud anatoomilised nõrgad piirkonnad, nagu kubemekanal ja naba piirkond. Samuti mängib rolli inimese vanus: vanemaks saades kaotab sealne sidekude oma tugevust. Sidekoehaiguste, eriti pärilike sidekoehaiguste (Ehlers-Danlosi sündroom, Marfani sündroom) korral on häiritud kollageeni tootmine ja struktuur ning see omakorda soodustab songade teket. Armisongade tekkimist mõjutavad varasemad operatsioonid ja haavade paranemine – haavainfektsioonid suurendavad oluliselt hilisemate armisongade riski. Veel on riskifaktor suitsetamine,“ selgitab dr Mettis.
Kõhuõõnesise rõhu tõusu tingivad näiteks raskuste tõstmine, krooniline köha, kõhukinnisus, suurenenud eesnääre, ülekaalulisus ning rasedus.
Mis on songaga patsiendi kaebused?
Tüüpiliselt pöörduvad patsiendid arsti juurde, kui naba/kubeme/armi jm piirkonda ilmub nii käega katsutav kui ka nähtav „muna“ – meditsiinilises keeles esilevõlvumus. „Enamasti on kaebuseks pigem ebamugavustunne, mis võimendub füüsilisel koormusel, raskuste tõstmisel, köhatamisel-aevastamisel. Lamades ja rahuolekus esilevõlvumus taandub. Need on klassikalised songa sümptomid,“ kirjeldab dr Mettis ja lisab, et reeglina see esilevõlvumus ei valuta.
„Süvenev valu, lamades mitte taanduv esilevõlvumus, nahamuutused (nt punetus, sinikas) songa piirkonnas, iiveldus-oksendamine, palavik ning kogu kõhu esilevõlvumus on nn alarmsümptomid, mille korral tuleks viivitamatult pöörduda arstile,“ rõhutab dr Mettis.
Reeglina piisabki songa diagnoosimiseks patsiendi läbivaatusest ja kaebuste kuulamisest. Täiendavad uuringud (ultraheli või kompuutertomograafia) on dr Mettise sõnul vajalikud vaid siis, kui arstil jääb diagnoos ebaselgeks või teinekord ka operatsioonimahu planeerimisel, näiteks suurte armisongade puhul.
Kas songa saab ravida ka ilma operatsioonita?
Nagu mainitud, ravitakse songa tavaliselt kirurgiliselt. Kas aga midagi enne operatsiooni ei anna ette võtta? „Kui patsiendil esineb täiskasvanueas song, siis anatoomiline defekt ise ei parane ega mitte-kirurgilise meetodiga ei taandu. Sellest tulenevalt on songa esinemine ise juba operatsiooni näidustuseks,“ selgitab dr Mettis.
„Erandjuhtudel on songa esinemisel võimalik kasutada jälgimistaktikat, kuid selle valiku langetamiseks on oluline eelnevalt kirurgiga konsulteerida – jälgimistaktikat saab rakendada väikeste, asümptomaatiliste ja elukvaliteeti mitte-häirivate songade korral ning olukorras, kus patsiendi kaasuvatest haigustest ja üldseisundist tulenevalt on operatsiooni riskid suured,“ lisab ta.
Mida kujutab endast songaoperatsioon?
Songaoperatsiooni käigus eemaldatakse nn songakott – kõhuõõne väljaulatuvad struktuurid viiakse tagasi kõhuõõnde – ning defekt ehk nn songavärat kaetakse proteesvõrguga, mis tugevdab kõhuseina ja aitab ennetada juba opereeritud piirkonda uute songade teket.
Songaoperatsioone tehakse nii avatud kui ka laparoskoopilisel, mini-invasiivsel meetodil. Viimane on mõnevõrra valutuma ja kiirema taastumisega. „Meetodi valik sõltub patsiendi soovist ja songa eripäradest ning meetodi täpse valiku saab langetada kirurgiga konsulteerides. Enamike songade kirurgiline ravi on tänapäeval sõltumata meetodist päevakirurgiline operatsioon ning patsient saab naasta samal päeval koju taastuma,“ ütleb dr Mettis.
„Pärast operatsiooni on patsient tavaliselt võrdlemisi valuvaba ning kõndimine ja jalutamine on igati julgustatud. Haavavalu saab leevendada käsimüügi valuvaigistitega ning operatsioonijärgsetel päevadel on igapäevased toimetused juba lubatud.“
Ettevaatlik tuleks olla vaid kõhuõõnesisese rõhu tõusu tekitavate tegevustega: köhatamine, aevastamine, raskuste tõstmine, kuna proteesvõrk võib siis nihkuda ning on oht, et samasse piirkonda tekib uus song. „Täiesti tavapärasesse elurütmi naasmine, mis hõlmab füüsilist aktiivsust, treeninguid ja raskeid füüsilist tööd, võtab sõltuvalt operatsioonist aega 4–6 nädalat,“ lisab kirurg.