Jooksuhooaeg on juunikuuks hoo sisse saanud ning nii mõnelgi entusiastlikul treenijal võivad olla juba tekkinud ülekoormusvigastused. Kuidas neid vigastusi ravida ning nende kordumist ennetada, seletab põhjalikult lahti Confido ortopeed dr Hardi Kaljurand.
„Jooksutreeningutega võivad kaasneda erinevad ülekoormusvigastused, mille kuuluvad nii liigestega kui ka sideaparaadiga (lihased, kõõlused ja sidemed) seotud probleemid,“ ütleb dr Kajurand. „Sagedamini esinevad kõõluste ning lihaste vigastused, mis väljenduvad ülekoormusest tekkinud valuna kas lihaste ja kõõluste nn kehaosas või nende kinnituskohal luule. Sidemete ja liigeste vigastused tekivad reeglina pärast konkreetset traumaepisoodi, nagu kukkumine või väänamine. Jooksmisega seotud kaebused esinevad eeskätt jalgades, sagedamini labajalgade, hüppeliigeste, säärte ja põlveliigeste piirkonnas, aga võivad olla ka alaseljas.“
Kuidas vigastusi leevendada?
Treeningkoormusest või ülekoormusest tingitud mööduv kaebus peaks dr Kaljuranna sõnul leevenema 5–7 päeva jooksul pärast treeningut või varem. Mida ise selle heaks teha saab? „Kaebusi võivad sellisel juhul efektiivselt leevendada venitusharjutused, külmaaplikatsioonid ning käsimüügis olevad valuvaigistid,“ vastab dr Kaljurand.
„Kui kaebuste algusest on möödas enam kui kümme päeva ning seisund ei ole paranenud või on valu koondunud kindlasse piirkonda, on mõistlik konsulteerida arstiga. Ortopeedile tasub pöörduda siis, kui eelmainitud meetodid ei ole aidanud kaebust leevendada ega kõrvaldada.“
Vastuvõtul saab ortopeed hinnata patsiendi jutu järgi, miks kaebused on tekkinud, ja see annab esimese vihje, mis täpselt on vigastatud „Seejärel tehakse objektiivne uurimine ehk testitakse kaebusi tekitava jäseme või piirkonna funktsiooni. Nende kahe meetodiga saadud info põhjal planeeritakse vajadusel edasised uuringud ja/või ravi,“ selgitab dr Kaljurand.
Olulised on tehnika ja mõistlik intensiivsus
Dr Kaljurand rõhutab, et vigastuste ennetamiseks tuleb valida õige tehnika ja treeningintensiivsus. Vajadusel suurendada koormust järk-järgult. „Jooksutreeningutes nagu igal teisel spordialal on tehnika ja treeningute mõistlik intensiivsus nii tulemuse saavutamiseks kui ka vigastuste ennetamiseks väga oluline. Koormust järk-järgult suurendades suudab sportlane harjutusi tehniliselt õigemini sooritada ning ka keha kohaneb koormusega paremini – kohe suurte koormuste juurde minnes väsib keha kiirelt ja nii on raskem liigutusi kontrollida, mille tagajärjel võib kannatada tehniline pool. See omakorda võib viia ülekoormusvigastuste tekkeni,“ selgitab dr Kaljurand.
„Koormuse suurendamine on väga individuaalne ning ühte kindlat soovitust anda ei saa. Kindlasti tuleb valida väiksem koormus nii alaga alustades kui ka pikema pausi järel, et treeningud kulgeksid naudinguga ning vigastusteta. Oluline on pidada silmas tehniliselt õige soorituse võimekust ja kui see on olemas, siis võib koormust suurendada. Samuti tuleb suhtuda mõistlikult sellesse, kui koormuse kasvades tekivad kaebused – sel juhul ei tohi treenida valu kannatades ja kaebusi eirates, vaid tuleb viia koormus taas endisele tasemele ning analüüsida, miks kaebused tekkisid.“
Alahinnata ei saa õigesti valitud jalanõusid
Sportimise lihtsustamiseks ja liikumisaparaadi hea toonuse säilitamiseks on dr Kaljuranna sõnul kindlasti mõistlik kasutada spetsiaalselt jooksmiseks mõeldud jalanõusid. „Moodne jooksujalats on toodetud viisil, mis lihtsustab oluliselt tehniliselt õiget sooritust ning kaitseb liikumisaparaati tõhusalt liigse põrutuse eest, mis tihtipeale on peamine ülekoormust põhjustav tegur,“ ütleb ortopeed.