Kui teie lapsel pea aeg-ajalt valutab, siis enamasti ei ole muretsemiseks põhjust. Kui aga probleem kordub, tasub läbi mõelda, kuidas peavalusid paremini ennetada. Ennetamisel on kõige alus tervislik eluviis, rõhutab Confido lasteneuroloog dr Teele Meren.
Tüüpilise peavalu korral kurdab laps ebamugavustunnet peas, näos või kaelas. Valu tugevus võib ulatuda tuimast tundest kuni tugeva pulseerimiseni. „Valu saab olla ühel või mõlemal pool pead ja sellega võivad kaasneda muud sümptomid, nagu nõrkus, iiveldus, oksendamine, pearinglus, nägemishäired, suurenenud tundlikkus valguse ja müra suhtes, ninakinnisus, silmade sügelemine, palavik ning meeleolu kõikumine,“ kirjeldab dr Meren.
Peavalu käivitajaks võib olla
- liigne stress ja oskamatus sellega iseseisvalt toime tulla;
- ebapiisav uneaeg;
- nälg või ebaregulaarne söömine;
- ülekaal;
- ebatervislik menüü;
- liigne müra;
- halvenenud nägemine või äge tervisehäire, näiteks ülemiste hingamisteede nakkushaigus või mõni muu infektsioonhaigus.
Peavalu ennetamisel on kõige alus tervislik eluviis, mille erinevaid tahke saavad lapse heaolust lähtudes paremini korraldada tema vanemad.
Esiteks on oluline korrapärane ja tervislik toitumine. „Regulaarne toitumine loob lapse keharakkudele ja elundkondadele eelduse areneda ning kasvada. Oluline on ka toiduvaliku tervislikkus. Täpsed toitumissoovitused leiate Tervise Arengu Instituudi lehelt tai.ee,“ ütleb dr Meren.
Sellele lisaks on oluline piisav vedelikukogus. Julgustage last regulaarselt vett jooma. Näiteks laps, kelle kehakaal on 15–25 kg, vajab ööpäevas vedelikku umbes 1,5 liitrit ning 35 kg kaaluv laps peaks vedelikku tarbima ligikaudu 2 liitrit. Vedelikku saab organism peale vee ka muudest jookidest, vedelast toidust ning köögi- ja puuviljadest. Ägeda haiguse, suure füüsilise koormuse või palava ilma korral on vedelikuvajadus eelmainitust suurem,“ selgitab dr Meren.
Sagedased peavalud võivad mõjutada õpitulemusi ja sotsiaalset aktiivsust. Teisalt on stress ja koolipinge olulised peavalu vallandajad. „Selle nõiaringi katkestamiseks proovige koolistressi vähendada. Aidake lapsel õppetööd planeerida ja raskemaid ülesandeid osadeks jaotada. Ühtlasi tehke kooliga koostööd, et laps ei jääks peavalude tõttu õppetöös klassikaaslastest maha,“ soovitab dr Meren.
„Ärge unustage, et ka tihedal koolipäeval peab laps saama tegeleda eakohaste lõbusate tegevustega. Veetke temaga pärast kooli ja nädalavahetustel ühiselt aega, pöörake tähelepanu lapse muredele ning otsige neile koos lahendusi. Vajaduse korral pöörduge abi saamiseks vaimse tervise spetsialisti poole.“
Regulaarne liikumine on samuti ülimalt oluline. „Tagage lapsele igapäevane võimalus piisavalt liikuda ja sportida. Füüsiline aktiivsus vähendab stressi ja parandab und, mis omakorda võib hoida ära peavalusid,“ selgitab neuroloog.
Hoolitsege ka selle eest, et teie laps magaks nii nädala sees kui ka puhkepäevadel piisavalt. „Tema unevajadus oleneb individuaalsest eripärast ja east: 2–5-aastane laps peaks ööpäevas magama 11–12 tundi, 6–12-aastane laps 9–10 tundi ja 13–18-aastane laps 8–10 tundi,“ soovitab dr Meren.
„Jälgige, kui palju kasutab laps nutitelefoni ja arvutit ning kas see aeg kulub õppetööle või sotsiaalmeediale. Maksimaalne lubatud ekraaniaeg on lapse vanusest olenevalt kaks kuni kolm tundi päeva,“ rõhutab arst.
Samuti aitab hoidumine migreeni käivitavatest toitudest. „Migreeni teket võivad soodustada näiteks šokolaad, pähklid, salaami, piim, tsitrused ja juust, samuti naatriumglutamaat, tehislikud magustajad (aspartaam) ning nitraadid. Kõike seda ei pea menüüst välistama, kuid lapse toitumise ja migreeni vahelist seost tasub jälgida. Lapse menüüs ei tohiks olla toiduaineid ja jooke, mis sisaldavad kofeiini või kuhu on lisatud tauriini,“ selgitab dr Meren. Osadest ainetest on aga peavalude korral abi. „Kuna magneesium, vitamiin Q10, B-rühma vitamiinid ja polüküllastamata rasvhapped toetavad raku ainevahetust ning närvikoe toimimist, võib neist migreeni ennetamisel olla abi.“
„Sagedaste peavalude korral on oluline pidada peavalupäevikut – selle alusel saab arst teha järeldusi lapse peavalu võimalike põhjuste kohta ja anda edasisi soovitusi,“ ütleb dr Meren. „Pikaajalise probleemi korral minge esmalt perearsti või lastearsti vastuvõtule. Probleemi täiendavaks hindamiseks saate pöörduda lasteneuroloogi poole. Kui ennetusest ei ole kasu, siis on erinevaid valuravi võtteid ja viise, mida saab spetsialistiga arutada.“
Confidos soovitame pöörduda peavaluõe vastuvõtule, mida viiakse läbi koos lasteneuroloogiga.