Linnatänavatel on taas liikvel elektrilised tõukerattad, millega juhtub statistika järgi väga sagedasti vigastustega õnnetusi. Confido ortopeed dr Villem Teder selgitab, millised vigastused on elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetustes kõige levinumad ning kui kaua nendest paranemine tavaliselt aega võtab.
Elektritõukeratastega juhtunud õnnetustest on levinuimad pea- ja näovigastused. Õnnetustes saadud ortopeedilised vigastused on aga peamiselt seotud kätega, annab dr Teder ülevaate. „Kuigi enamik vigastusi on suhteliselt kerged, vajab märkimisväärne osa – kuni 25% – patsientidest operatiivset sekkumist, ligikaudu iga neljas patsient on jäsememurruga,“ ütleb ta.
„Kõige sagedasemate käemurdude hulka kuuluvad kodarluu distaalse osa ehk randmepoolse osa murrud ja kodarluu pea ehk kodarluu küünarliigesepoolse osa murrud. Tihti on tegemist keeruliste murdudega – need on liigesesisesed ja/või mitme fragmendiga murrud. Jalgade luumurde esineb harvemini, kuid need kipuvad olema raskemad. Kõige sagedasem jalgade luumurd on sääreluu proksimaalne, põlveliigese poolne murd,“ kirjeldab dr Teder.
Jalavigastused tekivad dr Tederi sõnul tõenäolisemalt elektritõukeratta ja teise sõiduki kokkupõrke tagajärjel, käevigastused tekivad peamiselt elektritõukerattaga kukkumisel.
Individuaalne taastumisaeg
Vigastustest taastumine on individuaalne – sõltub, millise vigastusega on tegemist. „Murdude puhul räägime kuudepikkusest taastumisajast – aastast või isegi pikemast ajast. Kergemate vigastuste korral võib probleem mööduda nädalatega,“ ütleb dr Teder.
Erakorralise meditsiini osakonda, perearsti juurde või kohe ortopeedile tasub dr Tederi sõnul kindlasti pöörduda siis, kui vigastatud jäse on turses, valulik, liikumispiiratusega.
Miks on kodarluumurrud nii sagedased?
Nagu mainitud, kuuluvad kõige sagedasemate käemurdude hulka kodarluu murrud. Kodarluu – küünarvarre luu, mis ulatub küünarnukist randmeni – murd on üks sagedasemaid kukkumisest saadud vigastusi. Miks just see luu nii kergesti murdub?
„Kodarluumurru all mõeldakse tihti kodarluu randmepoolse osa murdu. Täiskasvanutel on need ühed levinumad murrud, moodustades eakatel tekkinud murdudest ligikaudu 18%. Lastel on 25% murdudest kodarluu distaalse osa murrud,“ ütleb dr Teder, kes oma töös keskendubki just sellistele luumurdudele.
„Noorematel täiskasvanutel, peamiselt meestel, tekivad need luumurrud suure energiaga traumade, näiteks mootorsõidukiõnnetuste või spordivigastuste tagajärjel. Vanematel täiskasvanutel, eriti postmenopausis naistel, tekivad luumurrud tavaliselt väikese energiaga traumade, näiteks püstiasendist kukkumise tagajärjel. Soodustav faktor murru tekkimisel on kindlasti luuhõrenemine ehk osteoporoos,“ selgitab dr Teder murdude põhjuseid.
„Kodarluu kannab suurt osa käele langevast koormusest ja kukkudes sirutab inimene käe tavaliselt ettepoole, mille tõttu kandub löök otse randmele ja kodarluule. Kodarluu randmepoolne osa on ka õhem ja nõrgem, eriti eakatel osteoporoosi korral.“
Kuidas kodarluumurdu ära tunda? „Iseloomulikud on traumajärgne valu ja turse randme piirkonnas. Valu reeglina süveneb liigutamisel. Piiratud on ka randme liikuvus. Kui tegemist on nihkunud murruga, võib lisaks esineda randme deformatsioon. Mõnikord võivad olla ka tundlikkuse häired sõrmedes – tundlikkuse vähenemine, surinad –, see on tingitud keskpidise närvi ärritusest karpaalkanalis,“ selgitab dr Teder. „Murrueelne seisund vigastatud randmel taastub umbes aasta jooksul, kuigi mõned jääknähud võivad jääda.“
Kodarluu murru riski on dr Tederi sõnul võimalik vähendada. Eakamatele on olemas erinevad treeningprogrammid kukkumisriski vähendamiseks. Lisaks on oluline osteoporoosi ravi.