„Kaks korda päevas fluoriidiga hambapastaga hambaid pesta on endiselt lihtsamaid ja paremini tõendatud viise kaariese ennetamiseks,“ ütleb Confido Tartu Hambakliiniku arst dr Gerli Takk. Samas on fluoriidi kohta levinud mitmed müüdid. Milline on tegelik tõde fluoriidi kasutamise kohta hambahoolduses?
„Fluoriidi peamine kasu seisneb on kaarieseriski vähendamises, eriti selle igapäevasel kasutamisel hambapastas. Fluoriid pidurdab hammaste happekahjustust, soodustab emaili taastumist, muudab emaili happerünnakutele vastupidavamaks ning aitab vähendada bakterite happe tootmise võimekust hambakatus,“ selgitab dr Gerli Takk.
Levinumad hirmud ja müüdid
Müüt nr 1: fluoriid on mürk, mida tuleb täielikult vältida.
Õiges koguses ja õige kasutusviisi korral on fluoriid ohutu ja tõhus. „Peamine risk ei ole fluoriidiga hambapasta kasutamine, vaid liiga suur allaneelatav kogus – näiteks kui laps sööb hambapastat. Ohtlik oleks see, kui 15 kg kaaluv laps neelaks korraga alla umbes kolmveerand tuubi hambapastat. Lastel loetakse toksiliseks kogust 5–10 mg/kg kohta, letaalseks kogust umbes 16 mg/kg kohta. Seepärast on oluline täiskasvanu järelevalve hambapesu ajal,“ selgitab dr Takk.
Müüt nr 2: fluoriid on vajalik ainult siis, kui lapsel on juba hambaaugud.
„Tegelikult on fluoriid on ennetusmeede – regulaarne kasutamine vähendab kaariese tekkeriski ja aeglustab varaseid kahjustusi enne hambaaugu tekkimist,“ selgitab dr Takk.
Müüt nr 3: piimahammaste hoolduses pole fluoriid nii oluline – need hambad vahetuvad nagunii.
„Varajases eas tekkinud kaaries mõjutab söömist, und, põletikuriski, põhjustab valu ja võib suurendada ka jäävhammaste kaarieseriski. Fluoriidiga hambapasta aitab vältida kaariest varases lapsepõlves,“ räägib hambaarst.
0–3-aastastel tuleks alustada hambapesuga esimese hamba lõikumisel – kasutada riisiterasuurust kogust fluoriidiga hambapastat. „Hambaid peseb täiskasvanu, laps ei mängi pastaga ega neela seda alla,“ rõhutab dr Takk.
3–6-aastastel on soovitatav herneterasuurune kogus hambapastat. „Lapsevanemal tuleb õpetada last hambapastat välja sülitama. Lisaks pole vajalik pärast hambapesu suud loputada, sest see vähendab fluoriidi toimet,“ ütleb ta.
Kooliealistele, juba jäävhammastega lastele sobib tavaline peres kasutatav fluoriidiga hambapasta, kus fluoriidi sisaldus on enamasti 1350–1500 ppm.
„Kaarieseriskiga lastel, kes on näiteks sagedased näksijad, kel on juba varem olnud hambaaugud ja kel on halb suuhügieen, võib hambaarst soovitada kasutada lisahooldust, näiteks fluoriidilakki. See on tavapärane kaariest ennetav praktika, riskirühma kuuluvatel lastel võib seda teha kuurina teatud perioodi vältel,“ selgitab hambaarst.
Millal võib fluoriidi liigtarvitamine olla probleem?
Igapäevapraktikas on peamine murekoht pidev liigne hambapasta allaneelamine varases eas, mis võib viia hambaemaili fluoroosini – emailil tekivad valkjad/pruunikad laigud. „Liigtarbimise ennetamiseks on vaja hambapastat ja muid fluoriide sisaldavaid aineid õigesti doseerida, samuti on oluline roll järelevalvel ja selgitustööl,“ ütleb dr Takk.
Millised on hambahoolduses fluoriidivabad alternatiivid?
„Ükski alternatiiv ei ole kaariese ennetuses seni sama tugevate ja pikaajaliste tõenditega kui fluoriidiga hambapasta kasutamine,“ ütleb dr Takk. „Küll on vajalik näiteks suhkrut sisaldavate toitude ja jookide tarbimise sageduse vähendamine – nii lapsed kui ka täiskasvanud peaksid iga toidukorra vahel pidama umbes 3–4 tundi pausi, mille jooksul läheb suhu ainult puhas vesi.“
Samuti on oluline ikkagi järjepidevalt kaks korda päevas põhjalikult hambaid pesta. „Lapsevanem peaks aitama lapsel hambaid pesta vähemalt koolieani, vajadusel kontrollima ja aitama puhastada isegi kauem,“ rõhutab ta. „Kui hammaste vahele on tekkinud kontaktid ja hambahari sinna enam ei pääse, tuleb hambavahede puhastamiseks kasutada hambaniiti.“
„Fluoriidivabad hambapastad võivad aidata vähendada hammaste tundlikkust ja anda mõningase kaitse, kuid kaariese ennetuses on nende tõendatud tõhusus ja mõju tavaliselt nõrgem või ebaselgem kui fluoriidiga hambapastadel.“