Tenniseküünarnukk: miks see tekib ja kuidas seda leevendada?

16.04.2026
Autor: Mai Miil

Lateraalne epikondüliit, mida tuntakse ka kui tenniseküünarnukki, on üks sagedasemaid küünarliigese valu põhjuseid. Confido manuaalterapeut Denys Protopopi sõnul ei esine probleem aga ainult tennisemängijatel. Protopop selgitab, millega täpsemalt on tegu, miks see tekib ning kuidas seda leevendada.

Paljud märkavad esimest korda valu küünarnuki välisküljel igapäevaste liigutuste ajal (nt haaramine, tõstmine, arvutitöö). Lisaks tunnevad nad, et käe jõud on vähenenud (nt muutub esemete hoidmine ebakindlaks). Tenniseküünarnukk kujuneb enamasti järk-järgult, mitte äkki. Seetõttu ei märka suur osa inimesi seda algfaasis.

„Kuigi seda nimetatakse tenniseküünarnukiks, esineb seda seisundit tegelikult sagedamini neil, kes teevad korduvaid käe- ja randmeliigutusi,“ ütleb Protopop. Nende hulka kuuluvad kontoritöötajad, füüsilise töö tegijad, sportlased ning inimesed, kes kasutavad regulaarselt tööriistu või arvutit.

„Seda kohtab üha sagedamini ka neil, kes tegelevad harrastusspordialade, nagu tennise, padeli ja sulgpalliga, kus korduv haare ja randme sirutus koormavad küünarvarre kõõluseid,“ selgitab manuaalterapeut.

Miks põhjustab tenniseküünarnukk valu?

Tenniseküünarnuki korral ei ole Protopopi sõnul tavaliselt tegemist klassikalise põletikuga, vaid pigem on see tendinopaatia (kõõluse degeneratiivne muutus). „Kõõlused, mis ühendavad küünarvarre sirutajalihaseid küünarnuki välisküljega, saavad aja jooksul ülekoormuse. Selle tulemusena hakkab kõõluse kollageenistruktuur muutuma ning koes tekivad väikesed degeneratiivsed muutused,“ selgitab Protopop ning lisab, et nende muutuste tõttu kaotab kõõlus ajutiselt võime taluda normaalset mehaanilist koormust. See tähendab, et isegi igapäevased tegevused, nagu esemete haaramine, tõstmine või arvutihiire kasutamine, võivad põhjustada valu.

Valu korral hakkavad inimesed sageli alateadlikult kompenseerima, muutes liigutusmustreid ja koormuse jaotust. See võib ajutiselt sümptomeid vähendada, kuid samal ajal säilitada või suurendada ülekoormust muudes struktuurides.

Kuidas probleemi leevendada?

Protopop selgitab, et tenniseküünarnuki käsitlus hõlmab tavaliselt koormuse vähendamist, küünarvarre lihaste tugevdamise harjutusi ning järkjärgulist naasmist igapäevaste tegevuste juurde. Lisaks harjutustele kasutatakse manuaalterapeudi sõnul ka erinevaid toetavaid võtteid, mis võivad kiirendada paranemisprotsessi. Üsna levinud on, et ühe võimaliku lisameetodina kasutatakse ka lööklaineteraapiat (ESWT), eriti krooniliste juhtude korral. Tavaliselt kasutatakse seda koos harjutuste ja koormuse kohandamisega.

„Lööklaineteraapia edastab kahjustatud kõõlusesse mehaanilisi akustilisi laineid. See võib aidata parandada kohalikku verevarustust ja aktiveerida rakkude taastumisprotsesse,“ ütleb manuaalterapeut Protopop.

Millal kaaluda lööklaineteraapiat?

Lööklaineteraapiast võib olla abi, kui sümptomid on vaatamata koormuse kohandamisele ja järk-järgult suurendatud jõutreeningule kestnud üle 2–3 kuu ning valu häirib endiselt igapäevast tegevust. „Paljud vähendavad aktiivsust, proovivad põletikuvastaseid ravimeid või lõpetavad ajutiselt treeningu, kuid valu võib igapäevaste liigutuste ajal siiski tagasi tulla,“ selgitab Protopop. „Lööklaineteraapia on efektiivsem, kui seda kombineerida struktureeritud füsioteraapia programmiga,“ räägib Protopop.

Kuidas lööklaineteraapia toimub?

Lööklaineteraapia ajal asetatakse küünarnuki valulikule piirkonnale spetsiaalne käsiseade, mis edastab kõõlusesse mehaanilisi impulsse. See võib mõjutada bioloogilisi protsesse, mis mõjutavad verevarustust ja rakkude aktiivsust, ning seeläbi toetada kudede taastumisprotsesse,“ selgitab Protopop.

Protopopi sõnul on protseduuri ajal tavaliselt tunda rütmilisi koputusi ning tugevust saab reguleerida vastavalt piirkonna tundlikkusele, tänu millele on ravi enamasti hästi talutav.

Üks seanss kestab umbes 10–15 minutit ega vaja tuimestust, igapäevaste tegevuste juurde saab naasta samal päeval. „Lööklaineteraapiat tehakse lateraalse epikondüliidi korral tavaliselt protseduuride seeriana, mis koosneb sageli 3–5 seansist, kuid sõltuvalt kliendi olukorrast, sümptomite raskusastmest ja ravivastusest võib vaja minna täiendavaid seansse,“ lisab ta.

„Paljudel kroonilise kõõlusevaluga inimestel võib lööklaineteraapia olla osa terviklikust lähenemisest, mille eesmärk on vähendada valu ja taastada normaalne funktsioon. Samas, igaühele see siiski ei sobi,“ räägib Protopop.

Enne lööklaineteraapiaga alustamist on vajalik hinnata terviseseisundit ning vajadusel konsulteerida teiste spetsialistidega. „Lööklaineteraapiat välditakse tavaliselt raseduse, vere hüübimishäirete, ravipiirkonnas olevate kasvajate või infektsioonide ning teatud neuroloogiliste haiguste korral. Samuti ei tehta lööklaineteraapiat avatud haavade või tugevalt kahjustatud kudede piirkonnas,“ rõhutab Protopop, lisades, et need ei ole absoluutsed vastunäidustused, vaid olukorrad, mis vajavad pigem individuaalset hindamist.

Olenemata valitud meetoditest mängib taastumisel olulist rolli ka igapäevane koormuse juhtimine.

Kuidas ise taastumist toetada?

Tenniseküünarnuki paranemine võib võtta aega mitu nädalat kuni mitu kuud ning mõnel juhul ka kauem, sest sõltub suuresti koormuse juhtimisest ja järjepidevast harjutamisest. Sellised meetodid nagu lööklaineteraapia võivad paranemisprotsessi toetada, kuid Protopopi sõnul sõltub taastumine tavaliselt professionaalse lähenemise ja igapäevaste harjumuste kombinatsioonist.

Üks olulisemaid tegevusi, mida inimene saab ise teha, on Protopopi sõnul spetsiaalsed küünarvarrelihaste tugevdamise harjutused, mis aitavad kõõlusel uuesti koormusega kohaneda.

Samuti soovitab Protopop ajutiselt vähendada tegevusi, mis küünarnukki üle koormavad, näiteks korduvat haaramist või raskete esemete tõstmist. „Väikesed muudatused tööergonoomikas, sporditehnikas või kasutatavas varustuses võivad samuti aidata vähendada kõõlusele langevat liigset koormust,“ selgitab ta.