Päikeseliste ilmade saabudes on viimane aeg pöörata tähelepanu oma naha tervisele. Kuna eestlased on valdavalt heleda nahaga, tekivad meil kergesti päikesepõletused, mis aga on üks peamisi nahavähi riskitegureid. Confido Tartu Raatuse kliiniku dermatoloog dr Eliisa Univer selgitab, miks ja kuidas tuleks oma sünnimärke kontrollida, et ennetada raskeid tervisehädasid.
Eesti nahakasvajate statistika on murettekitav: oleme melanoomi suremuse poolest Euroopa keskmisest kõrgemal positsioonil. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositakse Eestis igal aastal üle 200 melanoomi ning üle 1200 mittemelanoomse nahavähi esmase juhu. Nahavähki on regulaarse kontrolli abil võimalik varakult avastada ning varajases staadiumis edukalt ravida.
Mis on nahavähk?
Nahavähk on naha kudedest alguse saav pahaloomuline kasvaja, mis laias laastus jaguneb kaheks: melanoomne ja mittemelanoomne nahakasvaja. Melanoom on pigmendirakkudest kujunenud kasvaja, mis võib tekkida kas juba olemasolevast sünnimärgist või täiesti tühjale kohale. Melanoomid ei pruugi alati olla pruunid, vaid võivad olla ka pigmendivabad ehk nahavärvi, valkjad või roosad.
Mittemelanoomne nahavähk on melanoomist levinum ja tugevalt seotud terve elu jooksul saadud päikesekahjustuse hulgaga. Kaks sagedamini esinevat tüüpi on basalioom ja lamerakuline vähk, mis pärinevad naha välimise kihi rakkudest. Basalioom on aeglase kasvuga, meenutades algstaadiumis vistrikku, mis ära ei parane, või roosakat või armitaolist laiku. Lamerakuline vähk on algstaadiumis sageli kare, kobrutav või ketendav laik, mis võib olla katsumisel veidi hell, hilisemas staadiumis tihke roosa ja isegi haavanduv.
Kes on suurima riskiga?
Soovitatav on kord kuus oma sünnimärgid üle vaadata ning kord aastas käia nahaarsti juures kontrollis. Eriti tähelepanelikud peaksid olema inimesed, kellel on
- hele nahk, blondid või punased juuksed ning heledad silmad (I–II fototüüp);
- nõrgenenud immuunsus, näiteks organite siirdamise järel ja mõne haiguse või selle ravi tõttu;
- lähisugulastel diagnoositud melanoom;
- rohkelt sünnimärke (üle 20 sünnimärgi ühel käel või üle 100 sünnimärgi).
Suurema riskiga on ka inimesed, kes on külastanud elus regulaarselt solaariumi, elanud intensiivse päikesega piirkondades või viibivad töö või harrastuste tõttu pikalt päikese käes.
Päikese eest on kriitiline kaitsta lapsi, kuna lapsepõlves saadud päikesepõletus suurendab melanoomi riski hilisemas elus märkimisväärselt.
Kuidas sünnimärke kontrollida?
Esimene samm on oma nahka ise kontrollida ning paluda raskesti nähtavate piirkondade vaatluseks lähedaste abi. Soovitatav on kord kuus oma sünnimärgid üle vaadata ning kord aastas käia nahaarsti juures kontrollis.
Ühe uuringu andmetel avastasid 53% melanoomidest patsiendid ise, ehkki need olid siis sageli kaugemale arenenud. Dermatoloogi vastuvõtul tuvastas arst 80% melanoomidest moodustiste seast, millele patsient ei olnud osanud ise tähelepanu pöörata. Samuti leiti need üles varasemas staadiumis. Seega võiks parima tulemuse anda nende kahe meetodi kombineerimine.
Tunnused, mis peaksid tegema tähelepanelikuks:
- nahamoodustise kuju on ebasümmeetriline või sel on sakiline serv;
- nahamoodustises on mitu erinevat värvi;
- nahamoodustis kasvab või muutub ajas;
- kare laik või vistrikutaoline moodustis, mis ei parane kuu aja jooksul;
- moodustis veritseb, valutab, sügeleb või ketendab.
Sünnimärkide hindamiseks spetsialisti juures on Confidos kaks võimalust: Sünnimärgikontroll (Dermtest) või Sünnimärkide uuring (kogu keha). Dermtest sobib paremini üksikute nahamoodustiste hindamiseks. Kogu keha sünnimärkide uuringul vaadatakse üle kogu keha, sh piirkonnad, mida inimesel endal on raske jälgida, ning tähelepanu pööratakse ka nendele moodustistele, mida patsient ise kahtlustada ei osanud.